Loen raamatut.
Pikk nädalavahetus on möödas,
Folk oli maagiline ja väsitav.
Liiga palju head muusikat
Ja uskumatult mõnus ilm.
Ja homsest jälle halli argipäeva.
No nuta või naera:
Ei jää päevi molutamiseks ja liival lebamiseks...
Ja rohkem ma lihtsalt ei ütlegi midagi.
Sest ma olen liiga väsinud
Ja see raamat räägib liiga minu elust,
Täpselt nagu iga melanhoolne kantrilugugi.
Ma olen tüdinenud olemast inimene,
Kes mulle endale ei meeldi.
Meeleheitel, väsinud, terav ja ebameeldiv.
Klammerduv ja hüsteeriline.
Vastik ja nutune.
Ma ei meeldi endale...
Ja on aeg midagi muuta.
Ma vist siiski võtan selle puhkuse :)
Ja miski, mis klapib lihtsalt ülihästi:
I love you so much. So, SO much,
And I probably always will.
I just don't like you anymore.
I'm sorry.
The story of my life.
No comments:
Post a Comment