Täna on olnud tõeliselt kummaline, twisted,
Omal moel raske päev.
Ja maolen rõõmus, et mul olid sel hetkel inimesed,
Kes kuulasid mu jauramist ning lasid end välja elada.
Ma olen rõõmus, et nad vedasid mu välja
Ja aegajalt näitavad välja, et ma olen oluline
Ja nad on raskel ajal olemas :)
Viisin paar kotti taarat ära,
Ostsin koeratoitu, vott nii hea loomaomanik olengi :D
Rahad on läbi ja juba tuleb tõesti kõiki oma võluvõimed mängu panna,
Et hakkama saada. No lihtsalt...
Ei, Itaalia oli seda väärt ja ma vingun rohkem kui asi väärt,
Aga lihtne pole siiski.
Lahe on vaadata poisut selle kuhjas täis toidukausi taga,
Munching away :D
Jah, eks ma ole kokkuhoiu mõttes ta toiduratsiooni
Viimastel päevadel veits vähendanud,
Nii julm kui see ka pole.
Aga igatahes on ta toidetud ja värki.
I love him to bits.
Ja samas ma olen ikkagi kummalisel kombel õnnelik,
See mitte millestki midagi tegemine,
Nii vähe kui hetkel ka ressursse on...
Ma tean, lihtsalt TEAN, et kõik läheb paika.
Olen eluaeg hakkama saanud, saan ka seekord,
Jõuan, teen, ei piira end liigselt.
Sest... Kõik on ju ilus.
Mul on maailma parimad inimesed,
Nii siin kui eemal, aga nad on olemas...
Mul on sügisest täielik elumuutus:
Tartu ja veel suurem iseolemine, KOOL...
Deem, ma hakkan täiskasvanuks saama :)
Seekord teeme korralikult ja hingega,
Seekord oli MINU valik, oli läbimõeldud ja täiesti OMA.
Ja ma stickin to it, no matter what.
Ma olen nii ärevil ja õnnelik ja samas nii..
Väsinud rabelemast ja mõtlemast ja muretsemast..
Ja ma tean, et see ei lõppe ka Tartus.
Sest ma juba olen selline ja siis olen ma veelgi kaugemal
Kõigest olulisest. Ja muretsen veel rohkem.
Aga muutus on hea, see on väga hea.
Ja minu väike sõber ilmus täna jälle välja,
Kui ma just mõtlesin talle :)
Ja sellega seoses meenus mulle lihtsalt full on
Üks teine oluline inimene.
Kellel, nagu ma aru saan, läheb aina paremini
Ja ma olen tema üle peaaegu sama õnnelik kui enda üle.
Elu muutub, olud muutuvad, inimesed muutuvad...
Aga see ei tähenda, et ta oleks any less important.
I DO care, I DO check on you and I DO keep up with your life.
Ma loodan, et sa vahel mõtled meile ja mõtled positiivses mõttes.
Me ei saa minevikku tagasi,
Aga mul on kahju, et me ei jäänud suhtlema,
Et me ei või endiselt olla... Tuttavad?
Meil oli pikk ajalugu ja mitte kõik polnud kohutav ju.
So close no matter how far... And nothing else matters.
Sa oled endiselt üks vähestest, kelle suhtes ma olen kindel,
Et sa saad just seda, mida tahad...
Ja ma tean, et mina olen selles mõttes üsna sarnane,
Niisiis pole meil kummalgi millegi pärast muretseda :)
We'll be absolutely fine. I'm sure of it.
Ma olen vahepeal näinud nii paljusid inimesi
Kaugetest headest aegadest.
Olen veetnud aega huvitavate uutega
Ning naernud end ogaraks koos tüüpidega,
Kes moodustavad maailma kõige kummalisema,
Muusikast seotud ja emotsioonidest kantud perekonna.
Nad on siiani ühed sellised, kellega koos olles
Meeldib mulle vaikselt nurgas istuda ja nendevahelisi seoseid jälgida.
Nad on põnevad ja lahedad ja andekad
Ja meenutavad mulle tohutult mu enda väikest rõvedat "perekonda" :)
Ma kardan, et pärast kõiki neid koosveedetud tunde
Ei suuda ma neid enam kunagi päriselt idoliseerida,
Agakas see ongi halb?
Nad on lahedad ja andekad ikkagi :)
Üks asi veel.
Mu armas tõeline, geneetiline perekond...
Jahh, ma kirjutan Neist palju,
Jahh, nad on mulle maailmatult olulised
Ja ma lihtsalt jumaldan vastikult iga üht Neist..
Aga teie olete ja jääte.
Te olete olulised.
Ma lihtsalt... Ei veeda teiega enam piisavalt aega,
Sest me oleme füüsiliselt nii kaugel.
Ma võtan teid ehk liiga enesestmõistetavalt,
Aga te olete minu ja ma ei vähendaks kunagi selle fakti olulisust :)
Ohjahh. Ühesõnaga, ma olen vaene ja õnnelik
Ja kaotan õhust ning armastusest elades kiiresti oma ümarat vormi.
Aga ma OLEN õnnelik.
Isegi siis, kui ma olen ülemõelnud ja endast väljas
Ja ei tea, mida ma tahan ning vajan meeleheitlikult puhkust.
Sest asjad liiguvad ja mina olen nad liikuma pannud.
Iseseisvus on ehk raske ja ma ei saa sellega päris ideaalselt hakkama,
Aga ma üritan ja hoian pead vee peal.
Ma pole veel surnud ja kavatsen pikalt vastu pidada.
Ma armastan teid lihtsalt liiga väga.
Teid kõiki. Te olete asendamatud.
Mida ma küll teeksin, kui teid ei oleks
Mind liikuma panemas, mind kuulamas ja naerutamas?
Ma ei tea.
Aga helistage ikka.
Ma ootan teid siinsamas.
Ja olen alati ainult ühe telefonikõne kaugusel.
No matter what.
No comments:
Post a Comment