Some weekend it was...

Hullumeelne, täiesti-täiesti hullumeelne. 
Nüüd olen ma lõpuks selle väsimuse endast välja maganud 
Ja saan paar rida kirja ka panna. 
Või mis siin ikka nii väga kirjutada. 
Ma olen end täiesti ribadeks tormanud, 
Palju sõitnud ja teinud... 
Sõite ma isegi ei hakka praegu kokku lugema, 
Liiga palju on neid olnud. 
Aga vahepeal jõudsin ma näiteks ka 
Vabaduse Laulule... 
Mille säravaimaks täheks minu jaoks olid jälle ja jälle 
Ewert and The Two Dragons... 
Rrrhhh. Hoolimata tehnilistest viperustest 
On nad laivis lihtsalt veel paremad kui plaadil 
Ja sellist asja ma pole enne praktiliselt ühegi bändi puhul täheldanud.

Mu poolunises ajus ei liigugi tegelt nii palju mõtteid, 
Kui ma kirjutamist alustades arvasin. 
Seda tahaks veel öelda, et suvelõpp on tegus 
Ja täidetud, hoolimata gigantsest väsimusest, 
Suure hulga lahedate ürituste, ilusate hetkede ja asendamatute inimestega. 
Jah, ma vahel vihastan nende peale, 
Jah, vahel ka täitsa ilma asjata, arvestades, 
Et ma ise olen endast sellise superkangelase kuvandi loonud. 
Ja nüüd ongi viimane nädal... 
Ja see on täis pikitud suuri ülesandeid ja vajalikke asjatamisi. 
Ma PEAN kõigega kuidagi toime tulema. 
Küll ma selle välja mõtlen. Kuidagi.


Ja ma olen lihtsalt nii väsinud, 
Nii metsikult väsinud... 
Ja mingitel hetkedel taas nii vastikult abitu, 
Nii nõmedalt üksi. Ja ma mõtlen seda hetkel sellises mitteotseses tähenduses. 
Ma lihtsalt ei taha, et neid asju nii palju on, 
Mis nii vähe sõltuvad ja ÜLDSE ei liigu. 
Meeleheide tuleb lihtsalt. Ma ei tea, hakkame alternatiive otsima. 
Ma ei saa oodata enam, tõesti, aeg on läbi. 
Ja mul on veel nii palju teha... Liiga palju.