Läinud, olnud, tuleb...

Do you need some time...

♥ ♥ ♥

Kui kerkis küsimus,
Kas see aasta on olnud hea või mitte,
Siis ei olnud see tegelikult üldse küsimus.
Kõik on väga hösti läinud minu jaoks.
Ma olen leidnud iseenda
Ja lõpuks ka selle rahu, mida nii pikalt otsinud olen.
Ma olen lõpuks enesekindel ja vaba.
Ma tean, mida tahan ja tean, kuidas seda saada.
Ma olen õnnelik. Suurema osa ajast.
Ja õnnetu. Vahel harva.
Ja endast väljas. Mõnikord.
Ja vihane. Kui on põhjust.
Ja see kõik on täiesti OK.
Ja see kõik peabki nii olema.
Ma naeran ja nutan ja karjun ja märatsen
Ja see kõik on OK.
Sest lõpuks ometi ei ole mul tunnet,
Et ma töötan autopiloodil
Või et ma pean tõelist ennast maailma eest varjama
Või et ma PEAN olema õnnelik...
Ma olen lõpuks lihtsalt... Mina.
Võtke või jätke.

♥ ♥ ♥

On üks lugu.
See pole veel päris valmis, aga...
Ma tahaksin selle siia kirja panna.
Nii palju, kui teda on.
Sest võibolla rohkemat ei tulegi.
Sest see on olemas.

♥ ♥ ♥

Või pole selleks siiski veel õige aeg.
Tahaks päikest ja merd.
Saaks asjad perspektiivi.