Lihtsalt... ELADA!!!

Mul on viimasel ajal need diip-filosoofilised mõtted.
Lahendan omaenda elu suurimaid müsteeriume.
Mul on hetkel lihtsalt see meeletu vajadus...
Tõestada endale, et ma ELAN, et ma olen olemas,
Et ma olen õnnelik, et ma olen vajalik...
Ja see kõik pole vähimalgi määral komplimentide õngitsemine siin.
Lihtsalt, tunnen, mida tunnen.

♥ ♥ ♥

Me rääkisime Foxyga sel ühel õhtul,
Kui kahekesi ringi sõitsime.
Tähendab, kõik algas sellest,
Kui me Birxi ja Foxyga kolmekesi ringi sõitsime.
See õhtu andis palju mõtteainet ja seedimist.
Ning sealt tuli väga loomulikult järgmine öö,
Kus ma Foxyle lõpuks oma mõtted sõnadesse panin.
Minus on tegelt ikka ammendamatu kogus ebakindlust,
Liiga palju kahtlusi ja hirmu.
Ma lihtsalt pean midagi tegema koguaeg,
Pean tõestama endale, pean...
Ma oleks sellel õhtul vist Tartusse välja sõitnud.
Oleksin sõitnud edasigi,
Kui mõned reaalsust meenutavad detailid poleks end peale surunud.
Mul on vaja liikuda, pidevalt, kiiresti, palju.
Mul on vaja mõelda, ma tahaksin koguaeg midagi kirjutada,
Kardan mõnd mõtet unustada...
Ma tahan selle ära teha.
Sa tead, Fox, millest ma räägin.
See väike puhkusereis ainult minule endale.
Ja mul on nüüd vist isegi detailid paigas juba.
Jõulukink.
Tähenduslik.
Tahan. Väga.

♥ ♥ ♥

Mul on lihtsalt see meeletu vajadus...
Tähendada midagi.
Olla keegi.
Olla kindel, et ma saan hakkama.
Isegi kui kõik ära kaovad, aru saavad, et ma ei tähenda neile muhvigi...
Ma tahan olla kindel.
Et ma suudan endaga hakkama saada,
Et mind ei kanta tükkhaaval laiali.
Et kuigi ma olen oma südame kogu täiega oma inimestele andnud,
Jääb midagi ka mulle, kui nad lõpuks ära lähevad.
Ja sellest ka minu üle-elusuurune vajadus olla iseseisev.
Ma ei saa lubada endale kellestki sõltuda,
Ma ei saa endale lubada olla nõrk, sest kõik kaob ära.
Ma PEAN teadma, et ma saan hakkama.
Mul on seda üksindust ja ärasaamist nii väga vaja,
Et valus on.

♥ ♥ ♥

Ja samas on kõik meeletult hästi.
Mul olekski vaja natuke end kaotada ja leda kusagil,
Aga muus osas...
Need inimesed, kes mu ümber on,
See elu, mida ma elan...
Ma olen kõigega niivägarahul.
Lihtsalt mingi periood.
Läheb üle.
Aga hetkel...
Nii palju hullusi, kui ma teha suudan...
Ma tahan neid teha.
Mul on seda praegu vaja.
Mul on vaja seda iseseisvust ja tugevuse demonstreerimist.
Mul on vaja...
Armastan teid kõiki nii-nii väga, mu armsad.
Kuidas ma seda iialgi kahetseda saaksin?