Talv maapiirkondades

Kätte on jõudnud minu jaoks uus ja ootamatu aastaaeg. Selleks on talv. Maal. Täiesti teine tera kui talv linnas, uskuge mind. Lund ja külma me koeraga ei karda, meil on joped ja asjad, me oleme põhjamaa rahvas. Aga põnevaks on asjad läinud ikkagi: 
Nimelt, maal ei sahatata teid ega tänavaid enne, kui inimestel lumi ninani küündib. Ja veidral kombel meil siin, väikeses rannakülas, ajab sahk ehk puhtaks peatänava, aga kõrvalisi  mitte. Ma ei mõista. Tegin poodi sõites selle vea, et läksin otseteed, mööda pisikesi tänavaid. Ma hakkasin mõtlema, et kas neid peaksid elanikud ise labidatega puhtaks kaapima? Ma pole veel kindel, jälgin asja ja anna hiljem teada. 
Poeskäik on nagu meditatsioon. Sest ma olen hellitatud ja ostlen endiselt linnas, mitte kohalikus maapoes. Ja mul oli vaja apteeki minna, aga meie kohalik apteek on lahti ainult kolmapäeviti mõned tunnid. Niisiis, loksusin vaikselt linna suunas, taevast sajab lund, puuokstelt sajab lund, eessõitvalt autolt lendab lund, vastutulevad masinad tekitavad lumepilvi... Ma olin ise ka imestunud, kui lõpuks linna jõudsin, sest enamuse ajast sõitsin ma TÄIELIKUS kotis. No ma mõtlen nii, et peale valge ei näe muhvigi. Lisage sellele valemile veel ka sahatamata teed, mille servi tuleb loogika ja puhta lootusega arvata. Teel poest tagasi olin ma igatahes juba positiivsust ja maainimese elurõõmu täis, et noh, isegi kui ma selles lumemöllus teelt välja sõidan ja mind enne kevadet ei leita, siis mul on paar kotti toidukraami ja kuuaja varu ravimeid. Et no isegi kui peab kartulit ja šampinjone toorena sööma, siis vatta hell. I would survive. 
Igatahes olen ma elusana kodus. Tegin omale preemiaks kama-smuutit: viskasin väikeselt õelt kingiks saadud blenderisse kamajahu, hapupiima, külmutatud maasikad ja natuke mett (sest ma püüan oma suhkrusõltuvust jälle kontrolli alla saada ja võimalikult vähe igasugust suhkruga seotud kraami manustada. Aga päris mittemagus smuuti oleks ka kurb), blenderdasin läbi, valasin klaasi ja... Voila! Täitsa tipptasemel toit. 
Ma tegelengi hetkel peamiselt raamatute lugemise ja teejoomisega. Ilm on lumine, minna kuhugi ei taha, pühad on möödas... Mis siin ikka. Otsustasin paar kuud madalat profiili hoida ja lumevangis elada :D Kui see lumi nüüd ainult ära ei sulaks....