One day you'll know

Kusagil tähtede taga on maailm, 
Kus inimesed ei kannata ega piinle. 
Kusagil on maailm, kus inimesed on alati õnnelikud. 
Või kui ka on õnnetud, siis selliste väikeste asjade pärast 
Nagu kehv ilm või et hommikul pole kohvi sisse piima panna. 
Aga ei ole sellist asja, nagu südamevalu või halb enesehinnang. 
Oh, deeem, ma näen seda kõike ja see sööb mind elusalt. 
Ka mina olen armastanud, olen kaotanud, olen leinanud, 
Olen kannatanud rohkem, kui ma iial võimalikuks pidasin. 
Ja ometi olen ma kõigest välja tulnud. 
Mitte tugevamana, oo ei, kui üldse midagi, siis veelgi kaastundlikumana. 
Kui üldse midagi, siis tean ma nüüd inimese hinge ja valu suurust, 
Tean, ning oskan seda enam mõista. 
Ja seda valusam on näha teisi kusagil nii kaugel, nii sügaval, 
Et ma ei oska neid enam tagasi tuua. 
Kes on lõksus enesehaletsuses, kes leinas, 
Aga nad kõik on kaotanud kogu oma sära ning maailma jaoks kadunud. 

Ma vihkan seda tunnet, et ma ei saa midagi teha. 
Ma vihkan seda kindlat teadmist, et igaüks peab end ise üles leidma 
Ning omaenese tunnetest välja kaevama. 
Ma vihkan seda, et ma nii tihti kahtlen, kas nad suudavad. 
ma tahaksin inimestesse rohkem uskuda, aga see on raske. 
Ma tean, kui sügaval nad on ja ma tean, kui taske on sellest labürindist pääseda. 

Ma naudin tegelikult oma suutlikkust tervet maailma korraga armastada. 
Naudin seda, et ma olen korraga nii nõrk ja nii pagana tugev. 
Ma naudin armastust ja naudin seda sooja, karvast tunnet, mida see minus tekitab :) 
Aga armastusel, nagu igal mündil, on vastikult pime varjupool. 
Armastus ei tee haiget, aga see muudab meid vastuvõtlikuks teiste valule. 
Kuidas aidata neid, kes ennast ise sugugi aidata ei oska või ei saa? 
Kuidas näidata neile, et kõik ei ole kadunud? 

Mul, muide, on oma elu ka. 
ja ma tahaksin teiega juba lähiajal rääkida teatrist ja kevadest... 
Ja omaenda suurest-suurest armastusest :) 
Hetkel lihtsalt... 
Mul on terve maailma pärast valusam kui iseenda pärast. 
Ja ma ei taha enam valutada. 
Ma tahan, et kõik oleksid lihtsalt õnnelikud, 
Ükskõik kui utoopiline see unistus ka pole.