Ma avastasin, et ma siiralt armastan vihma.
Hetkel leban ma voodis, tilgun oma linadele ja tunnen end elusana.
Mul oli üks väga-väga mõnus õhtu ja öö täna öösel.
Päriselt. Ma sain oma kullakesi kallistada, küll mõne erandiga,
Ma sain pimeduses laulda, ma olen jalutanud maailma kõige piinavamate saabastega läbi Tartu
Ja ma olen vihmas läbi ligunenud.
Ma olen hetkel nii rahulolev, et seda on üsna raske kirjeldada.
Vihm sabiseb isegi hetkel mu akna taga ja paneb mind naeratama.
Veel rohkem paneb mind aga naeratama mõte, et mul on terve suvi ees.
Terve kaunis ja vaba suvi, mille ma saan veeta vihmas joostes
Ja oma kõige kallimate ja armsamate sõpradega koos.
Kas te kujutate üldse ette, kui väga ma seda ootan??
Ilmselt mitte.
Ainus, mida ma hetkel tahan, on suve ja Võsu ja merd ja liiva...
Ja oma kalleid-kalleid inimesi. Neid, keda ma lihtsalt üle kõige armastan.
Ohjah, aga öölaulupidu oli taaskord imetore.
Ka Scrabble'i mängimine ja kogu see eelnev.
Veidi kahju, et ma oma lemmikvennaseid ei näinudki,
Kuigi ma püüdsin küll nendega ühendust saada, aga...
No ega kõike head ka korraga ei saa :)
Mul on käputäis inimesi, kes on alati olemas olnud.
Kes saavad sõnadeta aru, kui mul on kurb või paha.
Mul on käputäis inimesi, kes tuleksid minuga kuhu iganes,
Kui ma neid palun, ja seda kellaajast hoolimata.
Mul on käputäis inimesi, kellele ma olen rohkem tänu võlgu,
Kui ma sõnades väljendada suudan ja...
Ma loodan, et nad ise teavad seda.
Ma loodan südamest, et nad saavad aru, kui olulised ja ainulaadsed nad on.
Te väärite kõige-kõige paremat :)
No comments:
Post a Comment