Hybernation

Ma tahan maagaaadaaaa... 
Jah, ma olen endiselt elus, endiselt väsinud 
Ja viimasel ajal on mul kahtlaselt külm pidevalt. 

Ma olen vahepeal hullult tegus jõudnud olla, 
Kooli algus on üsna kurnavalt mõjunud :) 
Ma olen puhta tahtejõu varal kell pool kuus hommikul veel üleval olnud, 
Et seigelda mööda maailma ja hiilinud kohustustest kõrvale. 
Ma olen uuest aastast kuidagi eriliselt palju aega saanud Meelisega veeta 
Ja ma pean ütlema, et mulle enamasti täitsa meeldib :D
Ta on üks neist, kes tuleb kuidagi üliõigel ajal alati, 
Ilmub ja kaob mingi isikliku graafiku alusel, 
Aga siis kui ma parajasti unistan road trippidest või on tunne kuidagi eriti kehv, 
On ta äkki kohal ja tekitab mu ellu parajal hulgal põnevust. 


Vennad Trumanid said täna üle pika aja taas üle vaadatud. 
Nemad tulevad ja lähevad kah nii, nagu Jumal juhatab. 
Ma olen end viimasel ajal õrnalt süüdi tundnud, 
Et ma neid nii vähe näinud olen, ise elame pmst naabermajades. 
No ma ei tea.. Valentinipärvaks nüüd tegime plaanid ära peaaegu :) 
Meie ja kõik meie üksikud sõbrad: 
Koguneme Tartus, et purustada ja pooleks murda südamekujulisi küpsiseid :D
Joome šampust ja tähistame oma mitte eriti vabatahtlikku üksikuelu :D


Kuidas küll inimestesse nii palju valu ära mahub? 
Ma vaatan enda ümber ringi ja kõik maadlevad eluraskustega, 
Kes hoiab oma valu rohkem salajas kui teine, 
Aga kuidagi on see siiski pidevalt olemas. 
Mul on nii kuratlikult valus ja kurb, et ma ei saa maailma nende jaoks heaks teha. 
Ma tahan olla olemas, ma tahan kuulata ja rääkida ja nõu anda... 
Ma tahan, et kogu maailm teaks, et ma olen olemas. 
Et nad kunagi valule alla ei vannuks, sest lõpuks läheb kõik paremaks. 
Ma ei mäletagi enam täpselt, kuidas min oma rasketest aegadest üle sain. 
Mul olid õiged inimesed õigel ajal ja palju abi. 
Ja ühel hetkel ma lihtsalt ei jaksanud enam valutada. 
Ning avastasin, et sama lihtne, kui on elus leida valu, 
On ka leida väikeseid õnnelikke hetki, kasvõi sekundeid, mis muudavad tervet perspektiivi. 
Ma suudan vaimustuda, ma suudan teha eriliselt lapsikuid rumalusi, 
Ma julgen endale lubada täielikku vabadust, isegi kui väga väikestes doosides. 
Ma tahaksin kõik oma mälestused ja kogemused inimeste peadesse valada, 
Et nad näeksid seda, mida mina nii pagana selgelt näen. 
Et õnn on valik. Et õnnelik olla võib ka imetillukeste asjade üle. 


Ma kordan end ilmselt iga kahe postituse tagant juba. 
Ma saan ise ka aru, et käian nagu katkine plaat. 
Mida ma öelda oskan? 
Kõige selle kurbuse ja raskuste sees on mul endal ka vaja millegi külge klammerduda. 
Te ei tea, kui olulised te mulle olete. Tegelikult mitte. 
Kui väga teie kurbus mind kurvaks muudab, 
Kui väga tihti laman ma öösiti voodis, vaatan pimedust ja mõtlen... 
Mõtlen, kuidas ma tahaksin teid vägivaldselt õnnelikuks teha :D 


Tulge, teeme kohvi ja istume vaikides köögilaua taga. 
Me ei peagi ju rääkima, oleme lihtsalt veidike koos. 
Te teate, et olete alati oodatud. 


P.S. Homsest jälle mõned päevad Rakveres. 
      Tagasi koju :)