Nov 24, 2009

Welcome to the Jungle, ausõna.

Mäletate, ma rääkisin teile...
Ma olen teile kõigest ja liiga palju rääkinud. 
Ja ometi on kõik tõeks saanud.
Kõik need killud...
Ja ma seisan keset seda kahjut ja...
Ei oska oma käsi kuhugi peita.

♥ ♥ ♥

Mul on nii palju solvumist ja haavumist ja arusaamatust
Ja tunnet, et minuga on ebaõiglased oldud, üle, et...
Heameelega annaks osa ära.
Ja ometi on suur tükk sellest kõigest õiglaselt minu osa.
Lihtsalt...
Kõik see solvumine ja viha ja...
Need pulbitsevad minus ja ma ei suuda nii palju sõnu kirja panna, 
Kui pähe tekib.
Tahaks lihtsalt öelda, et...

♥ ♥ ♥

Mis oli, see oli.
Ja ma tean, et isegi, kui asjad laabuvad, 
Ei lähe nad enam kunagi samaks tagasi.
Poleks arvanud, et ma kogu värki nii rahulikult võtan.
Eelmistel kordadel olen alati silmad peast nutnud
Ja öösiti üleval istunud, nii õudne tunne oli.
Nüüd on lihtsalt... Väsimus.
Tähendab, juba pikemat aega on asjad sinnapoole liikunud.
Pole mõtet.
Ma ei jaksa ega taha ega julge ega...
Ma lihtsalt ei usu enam.
Ei usu, et asjast saab asja.
Ei usu, et kõik võiks endine olla.
Ei usu, et...
Ühesõnaga, mis ma mögisen.
Tuleb, mis tuleb, selle vastu ei saa.
Aga silla alt läbivoolanud vett enam kinni ei püüa, 
Isegi kui jõgi ise samasse sängi jääb.
Üldjooned jäävad samaks, 
Detailid on tundmatuseni muutunud.
Ma olen lihtsalt liiga...
Kõike.
Ma olen lihtsalt kõigist neist kividest ja kändudest väsinud.
Ma ei taha enam.
Kurat.
Ikka ajab nutma.

MITTE MINGIT RAHU, JEEEE!
See peaks meie hümn ja mantra olema.
NEVER ei või miski olla rahulik, 
MITTE IIAL võtta midagi rahulikult.
Sa oled ÜBERFEIL, kui suudad vahel draamat vältida.
Elada ikka kohe leegitsedes ja sädemeid loopides, 
See on õige asi.
AAAAAARRRRRGGGHHHHHHHHH!!!!!!!


No comments: