Juhe kokku...

Hullllllll...
Mis mul 6elda?
Ei saa kellelegi haiget teha, kui nad seda ei luba.
Ja naised on ikka t6esti n6rgad olevused.
Liiga paljut suudavad andestada ja unustada,
Liiga palju sama viga korrata.
Liiga palju usaldada.
Ytleme nii, mees v6ib siga olla,
Aga naine peab ikka p2ris meelest 2ra olema,
Kui lubab endaga sellistel sigadustel toimuda.
Mitu korda ka veel.
Ja see on k6ik, mis ma asja kohta ytlen.
Sest ega see tegelikult pole absull minu asi.
Ja mida rohkem end sellistesse jamadesse segada
Seda hullemaks k6ik kokkuv6ttes l2heb.
Lihtsalt yks kord tahaks n2ha, et naine ka tugev suudab olla.
K6igest hoolimata.

Ja see t6de minust endast,
Mis eile 6htul selgus,
Tekitab segaseid tundeid.
See pole ju yldse nii.
V6i ehk mingil m22ral on, aga...
Ehhhh.
Ma lihtsalt ei saa lasta omal n6rk olla.
Ma ei saa abi paluda v6i end haavatavasse olukorda panna.
Ma EI SAA end asetada olukorda,
Kus keegi v6iks...
Ma ei tea isegi, mida teha.
Lihtsalt.
Lihtsam on ise tugev olla,
Armastada, aga piisavalt kaugelt,
Nii, et ma saaksin sellest armastusest soojust,
Kuid ilma, et ma tegelikult millegagi riskiksin.
Ja asi pole siin ainult rahas.
Ka vaimses m6ttes.
Ma ei saa endale lubada, et mind 2ra t6ugataks,
Seega on lihtsam end mitte kunagi nii ligip22setavaks teha.
Ma olen juba eos arvestanud, et k6ik kaovad l6puks 2ra.
Ja nii ongi.
Ma armastan v2ga. v2ga.
Aga ma ei oska...
Ei oska l6puni usaldada.
See n6uaks liiga palju riske ja mina m2ngin ainult kindla peale.