Arbuusisuhkru nädalavahetus vol 2 =)

Ohhh.... Taaskord üks huvitav ja veidi twisted nädalalõpp.
Vaatame siis...

***

Reedel oli mul viimane vaba päev.
Kriss kooli, ise koju ja kindel plaan tuba koristada.
Ausalt, see ajab juba ennast ka öökima, mis seal toimub.
Ühesõnaga, koju, vaatasin, mis inimesed Orkutis teevad,
Siis Harry Potteriga diivanile ja mõnus neli tundi und.
Ärkasin Krisy kõne peale, et ta tahab koju tagasi.
Kui see oli tehtud, tulin juba kindla plaaniga tuba ära koristada.
Fox hellas, palus transporti, kuidas sa ütled ei?
Käisime Vaalas, kust ta ostis näksimist ja ühe väga erilise pudeli šampat :D
Kui olin ta Blondy maja ees maha pannud, pühitses ta majatrepi selle šampaga põhjalikult ära.
Noh, killud toovad ka õnne veel :D
Tagasi koju. KINDEL plaan koristada.
Koorisin kartuleid ja porgandeid ahjuvormi jaoks ja uurisin, mida inimesed Orkutis teevad.
Foxi kõne. Jätsin kartulid-porgandid Krisy hoolde ja linna.
Käisime Suzukit pesemas, töllerdasime niisama, saime Zakuga kokku.
Leppisime kokku õhtusöögi minu juures ja viisin Foxi küünehooldusse.
Tagasi kodus. ABSOLUUTNE plaan koristada.
Enne panin ahjuvormi ahju, Rene saabus, Birx ka.
Vaatasin, mida inimesed Orkutis teevad.
Erinevad vasakule teemad, uuesti linna, võtsime Ollu peale,
Viisin rahva Karla Pubi ette.
Kaks minutit hiljem nende kõne peale korjasin plixid uuesti üls ja viisin Bamboosse.
Foxi kõne. Talle järele, siis Zaku ja Vihula Hansapanga eest.
Rene kõne. Tema Võidu tänavalt.
Fox tuututas mu autot keset linna.
Meie juurde. Ahjuvormil ja keefiril oli täiega minekut, tänk gaad.
Mingid väga vasakule teemad...
Kaire kõne. Nõustusin ta sõbrad teel Tallinna Võsule viima.
Tagasi linna. Tolgendasime Bamboo juures.
Viisime Vihula koju. Pidin Rene alla ajama. Zaku linna.
Rene koju. Kaire kõne, kus olen? Kriss ja Birx koju.
Kaire kõne, transporti pole vaja.
Foxiga lennujaama emale vastu.
Sain teada, et olen liiga alasti nii külma ilma jaoks ja et ma olen lahedam, kui ma vait olen.
Pikk tee tagasi, liiga väsinud, et ema ahvi ja papagoi lugusid kuulata.
Fox koju. Ise koju.
Kell neli oma toas. Ma teadsin, et unustasin miskit.
Mustad riided laualt voodi alla, kotid riidekappi kuhja, taara rõdule.
Korras. Äratus kella kuueks.

***

Äratus kell kuus.
06.20 hellan maja eest Foxile. Kõne Meelisele, kes meiega Tartu tahtis.
06.35 fox tema maja eest. 06.38 Meelis Rägavere teelt.
Kohtade vahetus, Fox rooli.
Suurem osa teest magasin. Meelisel on hambumuseprobleemid.
Andke andeks, aga see on tööalane harjumus selliseid asju märgata :D
No offence...
Kell 08.08 Tartus Statoilis hommikukohvil. Soovisime Meelisele edu.
Sõit Tõrvandisse. Võttis ainult üheksa minutit aega, et kuue maja seast õige leida.
Pool tundi autos passimist ja läksime sisse.
Kokku umbes 23 inimest.
Birx on hale ülelaskja.
Ull huvitav oli. Kui uni välja arvata.
Jaana unustas meid ja lahkus Tartust.
Väike unine ajurünnak teemal: kus veeta öö?
Ahistasime Martinit. Ta on mul ikka täiega abivalmis nah, isegi kui juhe on keskmisest pikem :D
Foxi soovi taimetoitlane austati. Seenepizza. Rohke singiga. Sain tema oma endale.
Koolituse tulemus: 8 tassi kohvi, 5 topsi mahla, ligi 2 pizzat ja püüd teises pingis salaja magada =)
Saime tuletõrjujate eluga tutvuda, tehnikat näppida, voolikuid kerida...
Kõige huvitavam oli põleva kütuse kustutamine pulberkustutiga.
Ma arvan, et mu kulmud on veits mustemad nüüd, kui nad olid enne.
Püüd salaja keset hoovi -20 kraadises külmas tukkuda.
Päeva lõpp kella kuue ringis. Tagasi Tartusse.
Ikka veel lageda taeva all.
Tripp Eedenisse, Foxi tarretis kees juurviljaburksist.
Eedenist Narva mnt-le. Ühika hostel pole normaalsete hindadega.
Sealt Liiva tänavale. Ei suutnud tuvastada superodavat majutuspaika.
Fox valmistus meie murest raadio kaudu maailma teavitama.
Korraga sadas kaela neli päris okeid võimalust.
Valisime kõige lõbusama. Võhivõõra noormehe juures ööbida. Jei!
Kummaline sõit mööda Tartu vanalinna ja Herne tänavaga tutvumine.
Hurda tänavalt Vaksali tn-le ja sealt tagasi Eedeni juurde.
Leidsime ainult vähese vaevaga Lääne tänava. Auto maja ette ja kämping võis alata.
Kolm ja pool tundi maja ees autos, märksõnadeks:
Gin, koomiksid, fotod, palju huvitavat muusikat, palju magamist, teised jalutasid oma koeri, mina jalutasin Foxi. Ja siis veel... Piraadikrõpsud, ootamatu kutse Võsule järgmiseks nädalavahetuseks, veel Gini, jalutamine läbi hiinalinna, et mu Fox saaks suitsu, pikk teema Zaku mütsi teemal ja sellest, kas Zaku kõõm on söödav või ei ja kas Foxi oma on.
Kõne korteriomanikult, kes lubas koju hakata tulema.
Lubas kiiremini saada, kui me vastu läheme. Närvilises olekus mina autoroolis,
Sõitmas läbi öise Tartu. Foxi tarretis kees korteriomaniku nägemisest.
Tegi meil margi maha mingi uduse pilguga lehvitusega.
Meil on nüüd vaekülakate maine Tartus :P
Korterisse. Pakid maha. Huvitavad hetked, kui püüdsime kokku lugeda kõiki Playboy asju seal.
Tekk, padi, käepael, päevik, kaks lippu toaseinal, kaelakett kuti kaelas, tulemasin, särk, kutt ise: suht Playboy :D...
Uhh, nagu Playboy mansion, ma ütlen...
Olin just hambaharja suhu toppinud, kui Fox vannitoa uksele koputas (miks peaks vannituba valgustama üksainus punane pirn?) ja teatas, et kutt tahab tgasi sinna, kust tuli.
Närvilises olekus mina tagasi rooli. Sõit vanalinna, Raekoja platsi lähistele.
Tartus on hullud liiklejad. Maniakid!
Tagasi Eedeni juurde, sealt tagasi sinna, kust me ta peale korjasime.
Saime võtme ja vallutasime vaese mehe korteri. Igast huvitvat värki avastasime.
Tahtsin vaadata, mis inimesed Orkutis teevad, aga ta netiarve oli maksmata, ei õnnestunud.
Kobisime voodisse. Suht äsja mahasadanud une rikkus korteriomanik,
Kes uuris, ega me ust lukustanud.
Ma räägin, see Foxi lehvitus rikkus meie maine nah...
Just siis, kui ma nägin üht päris huvitavat unenägu Zaku mütsist ja kõõmast,
Äratas meid korteriomaniku saabumine.
Oli mingi pealiskaudne vestlus unerohust ja uneruupsust ja muust...
Kellakeeramine oli teema.
Kella kahe ajal suht juba unedemaal.

***

Äratus kell kaheksa. Õhkmadrats oli vist lekkinud,s est perse oli põrandal peaaegu.
Hambapesu, Fxi togimine. Tänasime ja lahkusime oma ööbimiskohast rekordilise 14 minutiga.
Sõit Tõrvandi suunas.
Kümme minutit autos passimist, siis sisse.
Eriti huvitav päev.
Saime tuletõrje voolikust muru kasta, tehnikat näppida, suuremaid voolikuid proovida...
Päeva tulemus: 3 tassi kohvi, 6 topsi mahla, üks ja veerand pizzat,
sesty ootamatult oli Fox valmis oma taimetoidupizzalt singi maha kraapima.
Sattusime õhtul jutule ühe mingi komandobossiga,
Kes meile pikalt-laialt päästjate elust rääkis. Väga karm :
Eksam oli julm. Viiest küsimusest kaks vastasin sümboolselt. Eks näe, mis saab.
Äkki ei saagi abipäästjaks :D
Päeva lõpp kell kuus umbes.
Sõit Eedenisse. Hessist väike tortilla ja juurvili,
Jaana tuli meile vastu, sõit tema juurde.
Sõime Jaana juures. Jaana fantoomkass, keda ma ei näinudki,
Tea kas oligi olemas?
Siis surnuaial käik, Foxi vanaise hauale küünal.
Rakverre. Rakveres kell 21:53
Zaku GP eest peale, sõit läbi linna, laiad teemad.
Fox koju. Zaku koju.
Ise koju. Ema tõi mulle Hispaaniast salli ja sundis mind mingit sidruniga veini jooma.
Fotod on kõik liiga head.
Jei for us, sest me oleme nii aktiivsed lihtsalt :D
Uni saabub plaani kohaselt umbes kell 02:00
Aim Häppppi =)

=)

Vahel ma mõtlen, kui palju see sõprus välja kannatab,
Enne, kui järgi annab ja murdub.
Ja siis saab ikka ja alati kinnitust see,
Et murdumisele me veel lähedal pole =)
Lihtsalt...
Kurb on siis, kui me oleme kurvad,
Kahju on neist raisatud hetkedest, kui meil on arusaamatused,
Nii hea ja soe on olla, kui kõik on jälle korras...
Aga minu kõige-kõigemaks musitibulinnuks jääd sa alati.
Sest keegi ei suuda mind nii ära kuulata,
Mind nii naerutada,
Rahustada, minuga kõikjale ja alati kaasa tulla,
Kellegi teisega ei ole mul nii palju "oma" kilde,
Keegi teine ei saaks kunagi olla nii tähtis,
Sest ma kardan, et see võtaks nii kaua aega,
Et keegi teine ei viitsiks selle nimel pingutada :D
Mul on ikkagi kahju, et me vahel natuke tülitseme,
Aga võibolla on seda vaja kah.
Et me liiga rahulolevaks kätte ära ei läheks =)
Ilma sinuta ei ole mind ka.

Incompatible...

Olen kirjutanud rohkem kui ühe pöördumise,
Mida ma ei julge avaldada ei nüüd ega kunagi.
Minus on nii palju kahtlusi ja pettumust.
Ja isegi siis kardan ma, et mul pole nendeks tunneteks tegelikult õigust.
Mul on nii palju süüd, nii palju valu...
Ja ometi on selline tühjus.
Sest olenemata kõigist sõnadest, mis on öeldud,
Hoolimata kogu sellest südamepuistamisest...
Kasutu.
Ja ma tean, et aeg möödub,
Ma hakkan uuesti tundma ja elama,
Muutun taas pehmeks ja naiivseks,
Aga praegu, siin, neil pimedatel öödel, milles ma elan
Pole mu hinges midagi.
Pole valu, pole hirmu.
Ma ei karda enam kaotada, sest mulle näib, et see vabastab mind.
Ma tean, et see on vale, tean, et kui see kõik möödub, kahetsen ma oma sõnu.
Aga praegu on ainult pimedus.
Ja ma ei suuda enam.
Võibolla olen ma liiga lühikese ajaga natuke liiga palju haiget saanud.
Liiga palju sõnu kuulnud ja lugenud.
Liiga palju teada saanud, liiga palju nutnud ja end materdanud.
Võibolla oli see kõik millekski hea.
Aga mina ei jaksa enam.
Mul on tunne nagu kellelgi, keda kividega surnuks loobitakse.
Sõnu sajab minu pihta igast kaarest, kõige ootamatumatel hetkedel
Ja kuidas ma oma pead ka ei kataks, kuidas ma oma kõrvu ei kaitseks,
See kõik teeb ikkagi nii meeletult haiget.
Ma ei ole kindel, kas ja kuida sma selle ära olen teeninud,
Aga võibolla olengi.
Ma ei julge ka end õigustada, sest võin eksida.
Kuidas teada, milliseid sõnu usaldada?
Kas neid, mis sind innustavad vihastama ja võitlema,
Või neid teisi? Neid, mis ütlevad sulle, et su süü on igasugusesks võitluseks liiga suur?
Ma olen lihtsalt nii külm.
Mu kõige kallimatele on haiget tehtud ja ma isegi ei tea enam, kas olen selles süüdi või ei.
Minu kõige kallimatele on haiget tehtud ja ma ei oska neid aidata.
Minu kõige kallimatele on haiget tehtud ja mulle tundub, et nad ei näegi, et minul on ka valus...
Kui ma saaksin, siis teeksin kõik võluväel paremaks.
Aga mul on selleks liiga külm ja liiga valus.
Ja ma pole kindel, kas ma saaksingi.
Sest kõik, millele ma oma käe külge panen, puruneb kildudeks.

Heas mõttes isekas...

Imelik on olla.
Nagu oleks mingi mõte kõigist mu senistest tegudest kadunud.
Nagu oleks rahu mu elust kadunud.
Tahaks koguaeg midagi teha, tahaks liikuda, minna, lihtsalt...
Lahkuda.
Aga samas, kõik see, mis alles eelmisel nädalavahetusel oli lõbus ja lahe...
Ma ei tunne seda enam.
Kõik tundub kuidagi... Tühi.
Mu väike õnnemull on korraks jälle lõhkenud ja järele jätnud eimillegi.
Samas, ma ei saa päriselt öelda, et see nii masendav oleks.
See on lihtsalt hetk mu elus, kus tuleb seisatada,
Prioriteedid ümber hinnata, leida uuesti iseend ja siis edasi kihutada.
Kõigi nende unistuste ja plaanide poole,
Mille kohta ma TEAN, et ma neid tahan, isegi kui ma praegu nii ei tunne.
On aeg leida oma elus uus vaatepunkt, tegeleda millegi muuga...
Ühesõnaga, ma keeldun kategooriliselt alla andmast.
Mul võivad olla oma hood, ma võin olla ühel hetkel õnnelik ja teisel halada,
Aga põhimõtteliselt ei kavatse ma masendusele alla vanduda.
See on mõnes mõttes uus algus.
Ja ma kavatsen selle ära kasutada.
Ma ju ütlesin, et kardan enese kaotamist tunnete virvarri.
nüüd on see juhtunud.
Aga ma tulen kõigest sellest välja rikkamana ja õnnelikumana kui enne.
Ja ma ei kavatse kibestuda ja oma koormat kellegi teise õlule upitada.
Ma olen ikka mina ise. Ma olen ikka õnnelik kõigi nende asjade üle,
Mille üle ma olin õnnelik kuu aega tagasi.
Isegi, kui praegu on hetkeks moment, kus ma seda ei tunne.
Ma kavatsen kiuste isegi topeltõnnelik olla.
Armastan teid kõiki ikka nii väga-väga, mu kullakallid!

Hingelt ära...

Ehk ongi, et see on vaid minu enda vaimusünnitis, aga...
Ma ei suuda lahti saada sellest tapvast süütundest, sellest hirmust...
Ma arvan, et olen sulle ladunud liiga suure koorma.
Ma arvan, et ma ei ütle sulle piisavalt tihti,
Et ilma sinuta ei oleks ka mind.
Mitte sellist mind, nagu ma olen praegu.
Ma arvan, et ma pole sulle rääkinud,
Et olgu mis on, sina oled alati minu kõige suurem armastus.
Ma kardan, et ühel päeval sa taipad,
Et ma nõuan sinult liiga palju,
Et ma pole väärt kõike seda jama,
Et ma olen tegelikult igav ja...
Et ühel päeval sa saad aru ja lähed ära.
Ma tõesti peaksin sulle tihemini ütlema, et...
Musi, k6ik mehed, kes on olnud, kes tulevad, kes on...
Kõik valud, mida ma olen tundnud ja tundma saan...
Et kõik see on väga tühine selle hirmu kõrval, et ma jään sinust ilma.
Sa oled mu kõige-kõigem.
Palun, ära ainult ära tüdine ja alla anna...
Sest tegelikult ma tean, et nõuan sult liiga palju.
Armastan sind, Fox.

All I wanna do is...

Uskuge, ma olen tegelikult täiega õnnelik.
Olen.
Lihtsalt ma ei ole normaalne ja see rikubki kogu värgi ära :D

Parem igast seebiooperist vol 2

Ja siis me lõpuks läksime. Kusagil kella kahe ajal päeval.
Minu kauaoodatud tripile.
Esimese viiesaja meetri jooksul suutis B autos robida ja koti kusagil Rakvere kesklinnas põõsastesse peita. Väga ilus algus.
Sõitsime Pärnu poole, teel suutsime vist kõik korraks silma looja lasta :D
Teel väike tanklapeatus, mina sain hot dogi, B pelmeenid, Rene... Ärge küsige, mis kraam see tal taldrikul lamas.
Fox sai rooli mõneks ajaks ja viis meid Port Arturi ette.
jalutasime rannas ja mängisime lastemänguväljakul.
Rene tegi B-le karuselli sõitu. Mis oli suur saavutus, arvestades B hommikust konditsiooni.
Helistasime Indrekule ja bronnisime omale ööbimiskoha ära :)
Väike poetrett ja sõit Viljandi poole.
Maja leidsime raskusteta üles, kahjuks polnud peremees kodus, teine poetrett.
Otsisime tulutult kohta, kus süüa, tuleb välja, et Viljandis inimesed keedavad ise, mitte ei lase end poputada.
Sõitsin sisse ühesuunalisse tänavasse. Üks onu oli sunnitud lehvitama ja röökima, et mind peatada. Tänan teda siinkohal :P
Indrek oli nii kena ja pakkus meile kruusi, kui ma viinanalja tegin. Me vist ei saanud hea mulje jätmisega ideaalselt hakkama.
Hommik oli... Väsitav.
Kella kaheteist ringis sõitsime edasi Tartu poole.
Tuli välja, et Zaku ja Vihula olid kah Tartu ümbruses. Kalal. Või millel iganes, mida nad koodiga kalastamiseks nimetavad.
Tegime epatuse mingis külapoes, kus ma sain omale 69 odava krooni eest Miki Hiire koomiksiraamatu ja kõrrejoogi, oh, rääkige veel lapsepõlvest!
Saatuseirooniana suri nende mitsu Jõgeval maha. Hehheee...
Õnneks on Peugeot'd Jõgevaneedusele tundetud.
Tegin paar liiklushullust Tartus ka, et päev igavam ei tuleks,
Käisime Lõunakeskuses...
Ostsin omale juukseharja. Suurepärane investeering :)
Siis parkisime auto vana kaubamaja taha, käisime Taskus, meie Foxiga saime omale piletid filmile "Mina olin siin" (rääkige veel unistuste täitumisest!)
Sõime Ristiisas lõunakest, kui meie kalastussemud kohale sadasid. Koos Nurgaga, kes oli neid ilmselgelt päästma sõitnud (rääkige veel tõelisest sõprusest!)
Jalutasime nendega natuke, Kriss ja Birx läksid koos Renega sinna... Noh... Vanasse kinno ühesõnaga. Kah pileteid ostma.
Zaku pipardas, keeldus meile piinlikkust valmistamast ja töllerdas autosse magama.
Foxiga avastasime äkki, et Taskus on hiigelsuur ja paradiislik raamatupood!
Ausalt!
Ma ei tee isegi nalja!!!
Ma sain Terry Pratchetti Ericu inglise keelse versiooni :D:D
Ma oleksin lihtsalt... Hea, et mul hing kinni ei jäänud :D
Ohh, jah... Ilus, ilus hetk... Ma ei usu, et mu esiklapse sünd nii kaunis tuleb.
Lõpuks oli ainult Vihula see, kes meiega filmile ka tuli.
Okei, Nurga natuke vabandas end välja sellega, et ta oli seda filmi juba näinud.
Vist. Ilmselt. Kui ta nalja ei teinud. Sest ma saan ta huumorist vahel natuke aeglaselt aru :D
Aeglase all ma mõtlen, et kui ta seletab mulle, et oli huumor, siis ma saan aru küll :D
Oi, aga see oli hea film. Ausalt. Soovitan täiest hingest :P
Noh, siis... Pärast filmi korjasime teised NENDE kino juurest peale, olime sunnitud neid mingi... Suvaka kaubamajaka ees ootama ja lkõpuks saime koju startida.
Kodus kohal kella üheksa ringis.
Ohhh, sünnipäev on lihtsalt kõige lahedam päev aastas ÜLDSE :D
I love everyone, kes minuga seal olid, kes seda minuga jagasid ja isegi neid, kes oleks tahtnud seal olla.
Gaaad, kas saaks veel õnnelikum olla?

Minu elu on parem igast seebiooperist :D

Niii... Kust ma alustan?
Reedel oli MINU pidu.
Maailma kõige parem.
Las ma räägin.

***

Kõik algas kella kolme ringis juba,
Kui me Foxy ja Krissiga poodlema suundusime.
Raamatukokku jõudsime ja...
Kell 17.30 oli mul juuksurisse aeg.
Ossaa, milline stiilne makeover, ma olen nii rahul...
Siia kõrvale laen näitliku pildi :D
Nii. Ja siis me käisime Foxyga söömas ja venitasime niisama aega.
Ja realiseerisime Rene kingi ära, muidugi!
Ma olen väga rahul sellega, tõesti.
Kinkekaardid on väga head kingid :P
Igatahes. Siis minu juurde, kus ma panin selga oma
Uue pidupluusi (vaata kõrvalolevalt pildilt)
Ja mukkisin hästi tiba.
Ja siis me lendasime linna tagasi, saime kokku ema ja sistadega, kes oli omadega päris Põhjas.
Sain benakaardi, paagi täis ja...
Noh, mis ikka, Riina ja Nurga peale ning Võsule minekut.
Rene ja Aivariga saime Haljala poe ees kokku, käisime koos šoppamas.
Müüja rikkus Foxy ja teiste üllatuse mulle, kui üle poe tordiküünlaid taga ajas. Nii nunnu :)
Võsul... Ootasime Krissi ja Birxi, beisikli. Aga kui kell oli kümme löönud ja neid veel polnud,
Tegime ikkagi šampa lahti. Fox tunnistas üles, et vihkab blonde. See oli kaindava suur löök. Ta tahtis toosti ka öelda, aga pärast noh... Ta eelnevat avaldust ma ei julgenud seda kuulda ja keelasin ära :D
Leeni, Pille, Kadi, Kädi ja Maarja saabusid sinna. Sain neilt paari kõige lahedamaid nahast kindaid EVER Ja nad olid üldse supernunnud ja nii. Noh, hiljem räägin, miks nad mulle pärast natuke vähem meeldisid.
Kui Birx ja Kriss emaga Võsule jõudsid, oli lahkumine juba alanud.
Rene ja Nurga jäid nendega sinna, meie läksime omale lauda kindlustama.
Kui üldse miski näitab, et su sünna on korda läinud, siis see, kui lõbus sul endal on.
Mul oli lihtsalt hüperlõbus, Me Foxyga panime pool ööd tantsu ja nad sundisid mind mulle täiesti ebaloomulikult umbes kolme shoti ära jooma. Kohe tulevad mul nimed meelde... B52... Tequila... Ja... Eee... Mingi Bongo või BonBon või... Bumbum? Noh, üks neist kolmest on 25% tõenäosusega õige. Leeni, Pille, Kadi, Kädi ja Maarja, vanad reeturid, lahkusid umbes veerandi peo pealt ja üldse, ma ei näinudki neid peaaegu. Ma jätan meelde selle.
Keset ööd saabusid lõpuks Zaku, Vihula, Maia ja nende kaine rool, kellest ma kahjuks rohkem ei mäleta, kui et ta oli seal.
Vihula üritas mind peadpidi läbi lae tõsta. Ma tõesti arvan, et vanaduses saab ta selle pärast veel karmi radikuliiti tunda. Nad kõik olid superarmsad ja ma olin supertäis, niiet maailm oli lill.
Kui minule spetsilt tellitud sünnalaul kõlas, oli kohal ainult Fox. Ärge küsige, lihtsalt oli.
Ja kusagil mingil hetkel kadusid ära nii Vihula kui Maia ja kaine juht, Riina kui Birx ja Kriss. Ärge küsige, ma olin täis ka, aga ikkagi ei mäleta, et keegi mind oleks hoiatand,
Meilo oli vahepeal pool seebiooperit käimas, aga ma suutsin seekord pisaratest hoiduda, Haahhaaa, Seda me veel meenutame, Foxy! Me oleme tasa nüüd :P
Ja siis... Noh, mingil hetkel, kui ma olin oma shottidele veel ka siidri peale kallanud, hakkasime korterisse minema. Püüdsin Rened karjatada, aga ta on tõesti nõme ja ma loobusin. Fox karjatas kõiki teisi eanmvähem ja...
Aaaa, kuidagi nii jäi, et me Zaku ja Foxyga kolmekesi pimedas metsas lõpetasime, kusjuures ma olin just ära joonud véel Zaku segatud viinakoksi arbuusisiiddriga. Väga karm staff. Eriti lõpp.
Aga isegi, kui Zaku oli Foxy õlale võtnud, jõudsime me kõik tervelt ja asfaldimärkideta kohale.
Vahepeal on miski hägune koht jälle... Aga ma arvan, et kõigil oli hullult lõbus ja nii....
Ühesõnaga, ma magasin vahelduva eduga siin ja seal, sain paar šokki, mida ma ei soovi meenutada, sest mu psüühika ei talu seda veel... Ja kui lõpuks kell seitse hommikul saabus see aeg, kus need, kes pidid jääma, juba magasid ja need, kes pidid ära minema, olid läinud, avastasin ma, et sünnipäevalapsele polegi magamiskohta arvestatud, või noh, oli, aga ninaga Rene sokkides, siis ma koristasin köögi ära ja kaaberdasin autosse magama.

***

Minu hommik algas kell 10, kui mu külalised mind aktiivselt otsima asusid.
Külm oli ka, sellepärast läksin tuppa tagasi.
Hommikusöök oli kesine, kõik nägid väga lapikud välja, taarat oli mägede kaupa.
Mis veel?
Ahjaa, jalutasin Zakuga Võsul, sattusin paari piinliku momendi osaliseks, vaatasin, kuidas ta kõigub kusagil raudtalal väikese jõekese kohal... Kuidas ta istub keset maanteed... Kuidas ta viieaastastelt suitsu küsib... Kuidas ta pmst tee keskjoonel seistes hääletab...Noh, mul oli huvitav igatahes :P
Ja siis sõitsime Rakverre, käisime väikesel hommikusöögil Hagaris, panime end valmis ja algas...
EESTI TRIP.

Järgneb järgmises postis.

Say it isn't so...

Hommik on. Täna on palgapäev.
Ametlik teade palgakõrgendusest saabus eile õhtul.
Tänasest palgal 2000 eeku otsas. Jei!
No tõesti, oli ka aeg juba, ma olen viimased kolm nädalat nii haledalt virelenud, et...
Ohhh, täna on see hetk, kus me musiga end poputame...
Ostan juuksevärvi ära, see on oluline...
Ja siis on mul nelja tuhande eest võlgu :D
Ja on neid väikeseid pisidetaile,
Mis võiksid olla mured ja probleemid ja teoreetiliselt isegi valu, aga...
Ma keeldun seda nii nimetamast.
Ütleme, et on momente, mis mu muidu roosasse ellu vürtsi annavad.
Mul on kohutav komme end võõraste probleemidega kurnata
Ja ma ei suuda end sellest veel võõrutada.
Mul on halb harjumus inimestest parimat arvata ja kõiki pooltuttavaid sõpradeks lugeda.
Ka see on asi, mille suhtes ma tean, et...
Aga mulle meeldib olla natuke liiga naiivne ja natuke liiga ullike.
Veel meeldib. Kuni pole saabunud see ette-ennustatud löök.
Sest mulle tegelikult meeldib inimesi tundma õppida,
Mulle meeldib mõelda, et kui ma olen nendega hea, siis on nemad minuga ka...
Mulle meeldib mõelda, et kunagi saavad nad aru, et ma olen alati olemas
ja minu juurde võib tulla ükskõik millise probleemiga.
Mulle meeldib üldse palju mõelda.
Enamasti elangi ma oma mõtetes ja ei pööra tähelepanu sellele,
Kui mööda ma enamuse ajast panen.

***

Kui ma kord oamdega joonele saan, siis läheb tõesti ilusaks.
Ja ma mõtlen nii rahaasju kui hingeasju kui muid asju...
Hingeasjadega on küll pigem nii, et kui see hing, va tobedik,
Lõpetaks lõpuks mu kiusamise ja nende asjade tekitamise,
Siis oleks vast kena.
Armastus on minu teema ainult nii palju, kui asi puudutab sõpru.
Millekski enamaks pole ma veel mitu head aastakümmet valmis.
Ma ei suuda jagada oma isiklikku ruumi veel,
Ei suuda armastada nii, et ma ise sinna täielikult ära ei kaoks.
Ma ei suuda armastada õigeid inimesi.
Mul on ikka veel see tugev "katkiste inimeste sündroom"
Mis tähendab, et ma armun järjepidevalt ikka mingitesse
Katkistesse, abivajavatesse tolgustesse,
Et ma võimalikult palju haiget saaksin ja pärast
Võimalikult pikalt enesehaletsuses püherdada võiksin.
Ohjahh.
Elu on lill :D