Hommikusi mõttearendusi.

On hommikul vara. Noh, umbes kümme või nii. Õues hakkab nüüd juba valgeks minema, päev algab, mina olesklen diivanil, joon kohvi, kuulan kuidas koer norskab ja planeerin oma uusimat karjäärialast liigutust :D Selle all ma mõtlen siis üht üsna intrigeerivat töökuulutust, mille jaoks mul on vaja briljantset motivatsioonikirja. Kohe ülisäravat motivatsioonikirja, et see varjutaks mu natuke auklikku ja mitte väga asjakohast cv-d :D Jeah, mitte just lihtne ülesanne... 
Positiivsest küljest: mul on homme töötukassas CV kirjutamise ja tööintervjuul esinemise teemaline koolitus, äkki saab sealt häid näpunäiteid... See oleks küll päris tore. Ma üsna väga tahaksin vähemalt intervjuule pääseda, ma pole kindel, kas reaalselt töölesaamise lootust tasub hellitada, aga ma natuke ikka hellitan :D 
Ma olen muide vahepeal täitsa asjalik ka olnud, õdedega kvaliteetaega veetnud, koeraga pikki sõite ette võtnud ja hambaravis käinud (nüüd jälle aastake mureta! Tänan südamest Pärnu Hambapolikliinikut ja doktor Seitonit, kes mu superkiirelt, valutult ja efektiivselt vastu võtsid ja mu kehvad hambad jälle töökorda seadsid :D). 
Üldine enesetunne on okei, kui välja arvata mu paaripäevane okseralli eile ja pühapäeval. Ausalt, seal ei olnud päriselt ka midagi ilusat :D Nüüd, kus ma tean, milline see terve päeva kestev hommikune iiveldus välja näeb, ei taha ma kohe kindlasti beebisid tootma hakata. Anna andeks, eesti rahvas. Ma püüan oma särava isiksusega selle puudujäägi kuidagi korvata. 
Kui nüüd ainult lund veel tuleks...