Meil ikka sugugi siin Ungaris ei vea :D Kui eile oli meil lihtsalt selline natuke shady ja kahtlane hostel, siis täna läks asi päris hulluks:
Startisime Budapestist kella üheteistkümne paiku. Siofoki leidmine ei olnud keeruline, see asub ju Budapestist vaid saja kilomeetri kaugusel. Aga James oli järjekordse ataki üle elanud, meie hosteli aadressi ta ei tunnistanud ning juhtis meid süüdimatult kellegi koduväravasse. Võttis ikka korralikult arutamist, uurimist ja tibake õnne, et õige maja kätte leida. Eriti sellepärast, et ei enne maja, pärast maja ega maja küljes polnud ühtki silti. Parkisime auto, ma jätsin Leeni valvesse, sest parkla oli tasuline, ja tegin suure ringi ümber maja.
Kõik uksed olid lukus, kõik aknad olid tolmused, seintelt rippusid praktiliselt ämblikuvõrgud alla. Täielik kummitusloss. Ja ei mingit märki hostelist. Istusime kohe korraliku veerandtunni autos, ise üsna kohkunud, ja üritasime plaani välja mõelda. Kuidas on üldse võimalik, et hostelit, mis booking.comis täiesti üleval ja bronnitav on, reaalsuses ei eksisteeri?
Sõitsime ringi ümber kvartali, Leeni lappas mobiilist netti ning valisime omale miski ööbimise välja. Muidugi olime me ise lühinägelikud, et end korralikumalt kurssi ei viinud, aga noh... Hind, mida meie pidasime toahinnaks, oli tegelikult per lõust. Seega tublisti üle kahe korra üle meie talutava hinnataseme. Noneh. Ja siis veel turvaline paigake meie neljarattalisele sõbrale... See raha, mis me täna ööbimise ja parkimise eest välja köhisime, oleks pidanud meid vee peal hoidma järgmise nädala.
Vähemalt on meil hommikusöök. Ja auto on korralikult aias ning värava taga. Pole hotellist liiga kaugel ka. Ahjaa, hotellil pole oma parklat. Eks me siis jalutame paar korda päevas mööda ja piilume, et meie armas reisikaaslane ikka alles oleks :)
Ja internet on siin ka nii kohutav, et... Kui siiani oleme igasuguste levialadega kuidagi hakkama saanud, siis siin on kuuekorruselise hotelli peale ilmselt üks kodukasutuseks mõeldud ruuter, sest wifit saab rahuldavalt kasutada alles peale keskööd. Varasematel kellaaegadel saab heal juhul paar minutit mõne lehe laadimist oodata, enne kui jälle võrgust välja visatakse. Mul on frustratsioon :D
Kuidagi on, jah, nii läinud, et Ungariga seoses pole meil mingeid väga sooje muljeid. Tahaks Rumeeniasse tagasi. Päriselt, meie mõlema süda jäi vist sinna :) Üritame hetkel välja mõelda, mis edasi saab. Ei tahaks veel koju tagasi, aga asjaolud on veidi mõtlemapanevad. Kas tõesti peaks koju nutuseid sõnumeid saatma hakkama?
Naljakas, et Rumeenia, millesse me enne reisi algust suure ettevaatusega suhtusime, osutus nii-nii toredaks riigiks, aga Ungari... Vist on asi paaris kehvemas kogemuses, aga... Suhtumine on meil juba selline veidi negatiivne. Kuigi suuremalt jaolt me lihtsalt naerame oma olukorra üle. No mida siin muud ikka teha... :D
No comments:
Post a Comment