Miks mind enam näoraamatus ei ole.

Tegin eile selle suure sammu. Panin oma fesarikonto kinni. Enam mind sealt ei leia. Mhmhhh. 
Ja siiani vastan küsimustele, et miks siis. Või tegelikult just ei vasta, sest ma ei osanud midagi öelda. Kuidas sa seletad inimestele sellist suurt ja elumuutvat sammu? :D Keegi ei kiusanud mind, ei olnud ühtki kurja kommentaari ega midagi... 
Okei. Ma ei tea, miks just eile. See tuli mulle ka natuke ootamatult. Aga ma lihtsalt sain aru, et ma ei taha enam. Ei taha olla pidevalt, alati, 24/7 kättesaadav, kui tegelikult ei olegi midagi öelda. Mulle meeldib mõte, et ma lõikan natuke tühja loba oma elust välja. Kui kellelgi on reaalselt midagi öelda, siis saab ta mulle helistada. Kui ta helistada ei taha, siis saab mulle meilida ka. Korras. 
Ma olen väsinud inimeste pommitamisest feissbukis, kui sellest tegelikult midagi ei tule. Lõpuks ikka helistad. Või tunned end pidevalt nagu mingi tohutu stalker. Kirjutad küll üle päeva, aga vastust ei saa mitme kuu jooksul. Ma ei viitsi enam. 
Ma tahan reaalset suhtlemist, mitte sadat naljakat linki ja miljonit põnevat loosimist. Kui asja on, siis saab ju suhelda küll. Telefonitsi näiteks. Mobiilid pole ju veel väljasurnud :D
And that's all I have to say.