Ma olen olnud laisk ja lohakas ning jätnud kõik oma kallid sõbrad täiesti tähelepanuta. Lihtsalt ei oska/jaksa/viitsi midagi teha. Koer on ka kuidagi kahtlane, silitan vaikselt ta niuksuvat keret ja loodan, et ta ei kavatse siin lusikat nurka visata ega midagi. Ma ei annaks seda talle andeks.
Meie kuusepuu ootab endiselt karpipakkimist ja üldse... Kes tuleks ja minu ning Notsu sellest stuuporist välja lohistaks? Meil on probleeme üldse millegi tegemisega. Äkki polegi mu koeral muud viga, asi on ehk lihtsalt ülilaisas omanikus :D
No päris lootusetud me õnneks ka pole :) Paar õhtut olen ma Arti juures istunud, ühel õhtul oli meil filmikas isegi... Suutsin leida huvitatud publikut oma toiduteemalistele dokfilmidele, mida mul praeguseks juba üksjagu kogunenud on :) Ma ARMASTAN neid hetki, kus me istume rahulikult koos ja räägime sisukatest, asjalikest ja huvitavatest teemadest. Sellistest, mis päriselt ka huvi pakuvad ja annavad vestluseks küllalt ainest. Ma ei taha enam niisama solgitoru all seista, ei viitsi tundide kaupa kellegi isiku kallal närida, ma ei taha neid aastatega viledaks kulunud nalju. Aga sellised rahulikud õhtud, kus igaüks päriselt ka vestlusest rõõmu tunneb ning oma panuse annab... Need on parimad :)
Ja eile saabus Märt mulle külla, helistas siis, kui esikus juba seisis ja üllatas mind sõna otseses mõttes unest üles :D Kuulasime internetist otseülekannet Teatrikohvikust, kus räägiti Rakvere arengukavast ja tulevikust ja olevikust ja... No üsna palju sellist suurt ja ähmast juttu, mingite sisuliste küsimusteni ei jõutud, mingit põnevat diskussiooni ei tekkinud. Sama hästi võiks üldse kõiki linnavalitsuse istungeid niiviisi üle kanda. Üks suur peadesilitamine ja üksteise kiitmine ainult. Lõpuks me loobusime kuulamisest, lasime neil taustaks sumiseda ja arutasime neid asju, millest tegelikult oleks võinud kohapeal rääkida. Rääkisime põnevatest ja vastuolulistest asjadest. Mulle muidugi meeldib, et linnavõim teeb samme oma kodanikele lähemale, aga... No pole mõtet tulla endale vastu rinda taguma ja iseendale kiidusõnu karjuma, see ei ole nagu päris see.
Mingil hetkel peale Teatrikohviku ürituse lõppu saabus ka Mikk, kes oli kohapeal olnud. Diskuteerisime veel natuke. Mulle meeldib mu poiste võime kõike nii põhjalikult lahata ja samas ka lahendusi toota :D Okei, paljud neist variantidest ei oleks ilmselt reaalses elus nii lihtsalt täideviidavad, kui jutust tundus, aga vähemalt nad mõtlevad. Jumal tänatud sellegi eest :D
Ma eile õhtul jälle tabasin ära, kui armsad nad on. Kohe päriselt-päriselt. Mulle meeldib nendega pikki mõtlikke vestlusi pidada ja veini kaanida.
Sest, indeed, seoses kõigi nende diskussioonide ja asjadega olime me Märdiga sunnitud ära kaanima paki veini ja pudeli šampat (ärge mu emale öelge, et me ta šampa nahka panime!!! :D)
Üldiselt... Pole üldse paha. Elame veel.
No comments:
Post a Comment