Täpselt sama rada...

Mis meil vahepeal oli siis?
Neljapäeval, st üks päev enne ema sünnat,
Käisime gängiga Võsul.
Oh.My.God.MaOlinNiiTäis.
Mul pole ELUS pohmakat olnud,
Aga kui ma reede hommikul üles ärkasin,
Sain ma täpselt aru, mida inimesed olid mõelnud
Väljendi "tuumapohmell" all.
Nii jube oli. No õhtu ise oli kainda fun isegi.
Sain Birxile lõpuks oma nutulaulu ette kanda,
Punkt jälle kirjas :D
Ehh, nalja sai ja lobiseda sai ja lollusi tehtud...
Joomine oli neist kõige suurem muidugi :D
Ja ütleme nii, et...
Ma ei tea. Sain lõpuks natuke rahu ja selgust.
Rened ei ähvarda enam pisikesteks tükkideks rebimine.
Ja üldse... Kogu asja pluss on arvatavasti see,
Et nüüd me näeme teda lihtsalt täiesti realistliku pilguga,
Oskame oodata seda, kui ta peaks jälle mingi sita kokku keerama
Ja see ei ole enam selline maad jalge alt äratiriv šokk.
Naljakas on vaadata teda.
Ta on ikka täpselt samasugune, kui ta oli siis,
Kuigi tunne on selline, nagu oleks terve eluaeg vahepeal möödunud.
Ja ainus nõme asi ongi see,
Et ma ei oska temaga enam absoluutselt käituda.
Olla nii, nagu ma kunagi tema suhtes käitusin,
Ma enam ei saa ega oska ja pole kindel, et tohingi.
Me oleme siin hetkel minu arust mingi vastastikuse talumise serval,
Mul on tunne.
Minu poolt on selline pidev ettevaatus ja oma sõnade kaalumine.
Keeruline. Seletada ka ei oska.
Ühesõnaga, ma ei taha olla ebaviisakas või jäme või julm,
Aga see vaba tögamine ja plära ja need tobedad naljad,
Mis kunagi olid, ei tule ka enam üle huulte.
Ja siis ma üritangi hoida mingit sellist viisakat, aga eemalehoidvat joont.
Ja kõige lollim on, et ma pole üldse kindel,
Kas ongi vaja mingit joont hoida.
Lihtsalt.
Aaaahhhh!
Ma ei tea, juhe jookseb kokku.

♥ ♥ ♥

Ja siis oli ema sünna reedel,
Mis koosnes väiksest perekesksest istumisest
Ja mul õhtul paaritunnisest Kära-laksust :D
Ja laupäeval oli suur pidu siis,
Kus ma olin poolametlik fotograaf
Ja esimene toostiütleja (mitte vabatahtlikult!!!)
Ja see ainus vaeseke, kes ööseks korterisse koera valvama läks.
Kõik magasid hostelis mudugi.
Jei for me :D
Ühesõnaga osa õhtust ja peaaegu terve öö oli suht outcasti tunne.
Siis ma haletsesin ennast põhjalikult :D
Ja järgmisel hommikul ka veel, et asi ikka täielik oleks...
Aga tegelt. No vattahell.
Ühesõnaga, nüüd on kõik korras.
Ja ma sain tonni häid pilte ja tähelepanu keskpunktis ka omajagu olla.
Kordaläinud pidu, igas mõttes :)
P.S. See Kaire mees, see jättis päris hea mulje kokkuvõttes.
Mul oli tema suhtes eelarvamusi,
Aga kui neist üle sain, siis ta oli üks lahe avastus :D


♥ ♥ ♥

Mul lõi just koju.
Ma ikka mõtlen nii üle.
Elu peab huvitav olema, eh?
Ainuke asi, et mul peab igaks mõtteks enne plaan olema.
Ja siis ma üritan iga enda ja teiste hingetõmmet paika panna
ja ajan end sealjuures hulluks.
Aga lõpetada ka ei suuda.