Kas olete näinud, milline näeb surnuaed välja hingedepäeva ööl?
Nagu Linnutee. Kõik need küünlad tähistamas kellegi kadumist.
Iga küünal oleks nagu pika reisi märk.
Keegi on läinud, alustanud oma retke mööda Linnuteed.
Ma käin seal harva, sest pole nagu põhjust...
Ta pole seal mulle lähemal kui ükskõik kus mujal.
See koht on ses mõttes isegi õõvastavam,
Et seal on kõik, mis temast üldse veel järel on...
Ja ometi on see vaid... Muld ja kivi.
Ta on nüüd nii kaua läinud, et teda nagu polekski kunagi olnud.
Ma olen teda kõige rohkem armastanud. Kõige rohkem vihanud.
Tema pärast kõige rohkem nutnud. Ma olen teda üle kõige igatsenud.
Aga juba on mul raske meenutada, mis tunne oli, kui ta olemas oli.
Ma olen end selle pärast süüdi tundnud.
Aga ma olen teda alati armastanud ja seda on rohkem, kui tema mulle anda suutis.
No comments:
Post a Comment