Aga mulle meeldisid vaheklipid!

Kas viimasel ajal on mingi uus mood meikida inimesed viimase staadiumi leukeemiahaigeteks?? Eriti hull oli lugu Olav Ehalaga, kes, ma muidugi vabandan, kas on suremas ja keegi ei hoolinud sellest, või ei ole suremas ja keegi ei hoolinud sellest. Aga üldiselt olid enamus tšikkidest kah heledate huulte ja tumedate silmakoobastega ning üsna lootusetu välimusega. 
Kõrsikud olid ainus helge hetk mu õhtus, kõik teised lood olid lootusetult lamedad. Peale Winny Puhhi mis oli kahtlemata isegi liiga mitte-lame :D Ja need peavärgid mikrite jaoks tekitavad minus ilmselt veel pikki nädalaid õudusunenägusid. 
Üldiselt olen ma ära joonud paar klaasi šampust ja peale kõige muu ka haige, seega eriliselt õelas tujus. 
Kuidas need meie rahvuslikud telesaated ja üritused alati nii ühetaolised välja kukuvad, ah?? Kontsertprogrammis peab tingimata olema Ott Lepland, tume lagi peab olema meie toal, mida paatoslikumad ja tõsisemad me olla suudame, seda parem... Ja kui esinejaid hakatakse intervjueerima, siis on äkki huumorit rohkem, kui mu süda suudab taluda. Kus siis pigistatakse-higistatakse seda naljakest... Iga jumala kord tahaks suure häälega nutta, sest MILLALTEÜKSKORDARUSAATE,ETNEIDESINEJAIDEITOHIKSINTERVJUEERIDATEEIOLENALJAKADEGAMIDAGI!!!!
Kumbki neist kahest "lõppfinaali" jõudnud loost mulle ei meeldinud. 
Ja seega oli mul ka igasugune pinge täitsa maas, kui võitjat teatati. 
Mõlemal olid oma head ja vead. 
Grete Paia lugu oli selline tempokam, aga sisutühjem ja laulja oli ilmselgelt äsja seitsmenda lõpetanud. Birksi lugu oli sisukas, aga üsna uina-muina, ilmselt kasvaks aasta jooksul südame külge nagu Oti eelmise aasta lugu. 
Ma näen tegelikult Birgiti esituses meeletult suurt potentsiaali, peamiselt esinemiskostüümis. See valge, neitsilikku pruuti meenutav öösärk ja õrn lauluke võib meile üsna mitu lootusrikast häält tuua. No kujutlege ise: valgus kumamas läbi selle õhukese ööriide, kena figuuriga neiu, pikad lahtised juuksed õlgadele langemas, ootab oma peigmeest pulmaööl voodisse ja meelitab teda kauni lauluga lootusest ning uuest algusest. Kui miski muu ei aita, siis erootika teeb töö ära. Otil oli mini-Ott, Birgitil on öösärk. Ja järgmisel aastal rõivastame Liis Lemsalu ja Tanel Padari neisse WinnyPuhhi maadluskostüümidesse ja paneme nad õlisel laval maadlema. Laul pole väga oluline ma usun, selle ma võin ise ka kirjutada. Midagi lihtsat, sest ega maadluse kõrval laulmiseks palju võhma ei jää, muidu kõik maadlejad ümiseksid. 
Siserehvitüdrukud jäid seekord päris viimasteks, mis tuli mulle suure üllatusena, kuigi nad iseenesest mulle ei imponeerinud. Taaskasutus massidesse! 
Vaheklipid olid üldiselt geniaalsed, eriti prantsuse prostituut. See vene teatrikriitiku jutt tõi mu silme ette Leeni nii eredalt ja selgelt, et ma tahaksin selle videoga tema seina üle tapeetida :D
Kokkuvõttes on mul kogu selle nalja kohta ainult üks painav küsimus. 
Kellega Anu Välba lapse sai, tal on ainult Marko olnud ju????!