Ma võin ju soovida..

Oli ebatavaliselt kaunis tähine öö, 
Kui ma linna sisse sõitsin. 
Sa oleksid pidanud nägema seda panoraami: 
Tähed kõrgel ülal, linnatuled nende all... 
Sa oleksid osanud seda hinnata. 
Ma mõtlesin sulle. Sel hetkel ja paaril järgnevalgi. 
Linn oli võluv ja kaunis, aga külm, 
Sest sind ei olnud selle sees. 
Oled sa vahel mõelnud, kui oluliseks me peame kallite lähedust? 
Nad ei peagi olema siinsamas, kõrval, 
Peaasi, et nad poleks sadade kilomeetrite kaugusel. 
Ma elan palju õnnelikumat ja rahulikumat elu, 
Kui ma tean, et sa oled näiteks paari kilomeetri kaugusel. 
Mitte teises riigi otsas, vaid siin samas, peaaegu käeulatuses. 
Ja siis on need teised hetked. 
Kui sa oled eemal. Ja ma võin sellele mitte mõelda, 
Võin selle peaaegu ära unustada, et sind pole... 
Aga tegelikult tean ma pidevalt. 
Sa ei näe neid samu tulesid, sa ei hinga seda sama õhku. 
Sa ei tea, kui võluv on just see linn, just siin ja praegu. 
Õhk on teravalt, kristalselt läbipaistev ja karge, 
Mu hingeõhk saadab taevasse suitsusignaale, 
Lumi krudiseb mu saabaste all... Ja ma olen täiesti vales kohas. 
Kas sa üldse tead? Kas sa mõtled vahel samuti? 
Kui ma usuksin, et see on mulle lubatud, 
Saadaksin ma sulle kõikjalt, kus ma olen, 
Kaarte kirjaga: Wish You Were Here. 
Ma tahan näha maailma läbi sinu silmade, 
Sest arvatavasti oleks see tohutult palju kaunim minule avanevast.. 
Ma mõtlen sulle. 
Aga mitte ebatervelt palju. 
Vahel unustan ma päris ära, et sa oled olemas. 
Ja vahel on mu uned sind äärest ääreni täis. 
Vaata korraks enda ümber ringi, nagu oleksin mina su silmade taga. 
Kas sa ikka veel ei näe, kui uskumatult ilus kõik on? 
Salvesta kusagile minu jaoks üks mõtteline mälestus. 
Ja saada mulle vahel mõni mõtteline postkaart kirjaga: 
Wish You Were...