Kogu maailm põleb leekides maha, 
Kõikjal on tuli, vaid tuli, ei midagi muud. 
Meilgi on vedelaist leekidest kehad, 
Sulalaavast on veri ja luud. 

Tantsi koos minuga ja sulata lumi, 
Mis sajab me hõõguvas ilmas.. 
Tasa, tasa... Las kesta me uni, 
Mis sütitab kehad öös nõnda külmas. 

Neil öödel ei ole meil valu,
Ei ole lootust või kannatust. 
Ses leekivas ilmas ei palu 
Ma iial kiiremat kergendust. 

Silmad, mis pilluvad sädemeid, 
Süütavad ookeanivee. 
Pööris nii kiire ei lase meil 
Leidagi pääsemisteed. 

Kogu maailm söestub põlevas õhus. 
Kõik lõkendab, köeb nagu päike. 
Keelatud kired on keerlemas kõhus, 
Pime iha sunnib otsima keelatud käike. 

Kus oli vaid valu, on valgus. 
Kus meeleheide, seal raev. 
Iga leegitsev jälg on algus, 
Mis olnu aluseid saeb.