You oughta know...

Igaüks peaks oma elus saama vähemalt ühe armastuskirja. 
Sellise, mida veel aastate pärast üle lugeda ning hoolikalt alles hoida. 
Ma olen neid kirjutanud sadu. 
Sinule ja veel mõnele teisele. 
Mis teha, ma lihtsalt armastan. Armastan nii väga, et see tuleb sõnadesse tõlkida. 
Ja Sina väärid rohkem kui üht armastuskirja. 
Sa väärid rohkem kui käputäit sõnu. 
Ja tegelikult on iga ettekääne hea, et Sulle aina ja aina korrutada, 
Kui tohutult, metsikult, uskumatult, hoomamatult kallis Sa oled. 
Ja Sa ilmselt ei teagi, et Sinu silmad mind vahel unedes kummitavad. 
Vahel tundud Sa lausa ebareaalne. 
Sest Sinus on peidus terve maailm. 
Sinus on suvetuule leebus ja talvine rahu, 
Taevatähtede tarkus ja kohmakate pesukarude huumor. 
Ma armastan Su sõnu ja mõtteid. Ma armastan su silmi. 
Sa oled ilus ja armas ja mulle kaugelt liiga hea. 
Aga ma armastan Sind ikkagi. 
Sest mõnes mõttes oled Sa minu. Alati minu. 
Ma ootan Sind, kui Sind ei ole. 
Ja mu süda teeb kõiksugu naljakaid asju, kui ma Sind näen. 
Vahel olen ma kindel, et Sa oled üleüldse kõige parem asi, 
Mis minuga mu väikeses tagasihoidlikus elus juhtunud on. 
Ja siis vaatan ma enda ümber ja näen nii palju ilusat. 
Sa muudad mu tänulikuks. 
Ma avasin oma silmad, ja tänu Sulle avasin ma nad veelkord. 
Sa oled mu päevade väikesed hetked. 
Mida kõike ma Sinu heaks ei teeks. 
Igaüks peaks oma elus armastuskirju saama. 
Aga igaüks peaks ka mõne kirjutama. 
Ma arvan, et me mõlemad oleme nüüd midagi saanud :)