Kui mõtteid on palju, aga sõnu vähe, siis ei ole kirjutada suurt midagi. 
Ma olen seda kõike juba näinud, olen sarnaseid hetki juba elanud... 
Aga endiselt on ootusärevust. Uudishimu. Endiselt on rumalat lootust. 
Lõpp-tulemus võib ju sama olla, aga lõpuni on veel aega. 
Detsember on kohe käes, see on üsna uskumatu. 
Ja esimene advent saabub... 
Mul on sel aastal suurepärane võimalus pühadeks üksi valmistuda :) 
Ma tahaksin juba lund ja tulesid ja... Asju. 
Tahaks vaadata küllastumuseni jõulufilme ja peret koju oodata, 
Tahaks piparkooke teha ja naerda, kui me väike äbarik koer üle hangede ei saa. 
Ma tahaksin sel aastal jälle tunda toda ootusärevust ja rõõmu. 
Usun, et on täiesti õige aeg. 
Üle pika aja on jälle õige aeg. 
Ma tahaksin, et saaksin kuidagi kogu oma kibestumuse ja valu kõrvale panna, 
Sellele mitte mõelda, seda mitte mäletada. 
Ma tahan, et oskaksin alustada puhtalt lehelt, aga ma ei oska ju. 
Ma ei saa ära unustada kõike seda, millele ma tunde ja tunde mõttetööd olen pühendanud. 
Ma võin mitte vihata, ma võin mitte ette heita... 
Aga ma ei oska unustada. Sellest meie probleemid ilmselt alguse saavadki. 
Ja samas olen ma oma elus nii palju armastanud, nii palju armastust tundud. 
Ma olen enamuse oma kogemuste üle õnnelik. 
Mul on inimesed, kellest enamik on ühel või teisel hetkel asendamatud olnud. 
Mul on olnud vähemalt sama palju naeru, kui pisaraid. 
Olgem ausad: ma olen elanud läbi suuri tundeid ja põnevaid seiklusi. 
Mida rohkem võiks keegi üldse paluda? 
Ärevaid ja ilusaid jõule ilmselt :) 
See oleks küll tore. Ja plahvatuslikku aastavahetust :D
Kui me ei näe Rakveres või Tartus, siis näeme kunagi kusagil mujal :)