Taas on käes see üürike aeg, 
Kus ööd lihtsalt keelduvad pimedaks minemast 
Ja hommikutundideni kestvad roadtripid on tänu sellele eriti ilusad. 
Udu on teede kohal nagu valge lagi 
Ja õhk on värske, karge ja linnulaulust paks. 

Suvi on alanud kuidagi sellise hooga, 
Et pole mitte mingit puhkamise tunnet 
Ja lähiajal ei ole ühtki vaikset momenti ette näha ka. 
Ma olen lihtsalt pidevalt nii vastikult, metsikult väsinud, 
Mitte mingit tahtmist ei ole isegi vertikaalasendisse tõusta, 
Et ma teen hetkel tõesti ainult täiesti kohustuslikke asju. 
Üks neist kohustustest on järgmisel nädalal Tartusse minek. 
Ja siis saavad mingid asjad veidi selgemaks. 
Ütleme nii, et kui järgmine nädal kulub maksimaalselt efektiivselt, 
Siis on lootust ülejärgmisel nädalal tõesti suvega alustada. 
Mina ei tea, mis asi see on, aga no pole seda tujugi kohe, 
Et oma kallitega miskit koos ette võtta või kuhugi minna.. 
Need, kes mind tunnevad, teavad, kui katastroofiline peab lugu olema, 
Kui ma enam roadtrippida ei taha ega end igal võimalusel välja ei vea :D 

Kõik ajab mind viimasel ajal endast välja. 
Igasugused ütlemised ja märkused ja muidu tobedused, 
Mis mul tavaliselt mööda külgi maha jooksevad, 
Mõjuvad praegu kuidagi eriliselt karmilt ja valusalt. 
Tekitavad tahtmise end kusagile kaugele ära peita ja ainult üksi olla. 
Sest isegi kõik need, kes minus alati on elevust tekitanud, 
Mõjuvad viimasel ajal kuidagi.. Kurnavalt. Väsitavalt. 
Suveväsimus? 
Ehhh. 
Planeerin lähiajal kiiret visiiti oma perearstile. 
Ehk on asi mind pidevalt kummitavas rauapuuduses... 
Ja kui ma seal juba olen, siis laseks end juba korralikult üle vaadata. 

Vahepeal olen ma, muide, isegi ülitegus olnud. 
Kõigest hoolimata olen ma päris palju ringi liikunud, 
Korraldanud, sõidutanud, lahendanud, kuulanud ja mõelnud. 
Fox oli vahepeal Eestis, temaga oli meil üks päris meeleolukas Pärnu-reis. 
Ja sünnipäevi olen ma lausa mitmuses tähistanud. 
Teiste omi siis, mitte enda oma :) 
Ma olen käinud Tallinnas, Tartus, Kuusalus, Võsul ja Käsmus.. 
Ma olen kuulanud kolmveerandit RaudSalleri kontserdist 
Ja see oli tõeliselt lahe. 
Ma olen püüdnud oma kutsukest õnnelikuna hoida 
Ja oma tagasihoidliku arvamuse kohaselt päris hästi õnnestunud. 

Ja kogu see pikk piibel, mille ma siia kirjutasin, 
Oli tegelikult minu üsna luhta läinud püüe 
Uputada oma murelikud mõtted vähem murelike sõnade voogu. 
Ma olen suutnud oma elu praeguseks üsna keeruliseks elada. 
Ikka päris-päris keeruliseks. 
Ja nüüd on minu oma asi seda suppi helpida. 
Ehk esimest korda isegi, aga ma olen otsustanud seekord oma jamad lahendada. 
Mitte ära joosta, mitte pead liiva alla peita, mitte asju ignoreerida. 
Ma tahan vähemalt proovida, et näha, mis saab. 
Mul on ju paar varuvarianti ja väljapääsu alati käepärast. 

Aaaahhhh, ma vihkan seda krüptiline olemist. 
Ma ei viitsi tegelikult üldse sellist ümmargust ja asjatut juttu ajada. 
Homsest kirjutan ainult ilusaid ja suviseid asju :) 
Ongi aeg hakata dialoogide kirjutamist harjutama :D