Mul oli täna üle üsna pika aja jälle üliarmas õhtu.
Igati tegus ja ilus ja pungil täis häid inimesi ja mõtteid.
Üks korralik grillimine on maha peetud,
Üks kaunis paik Tartumaal avastatud ja meelde jäetud,
Ja mina avastasin, et mul on maailma parimad sõbrad.
Tõesti, ma tean, et ma seda pidevalt korrutan nagu katkine plaat,
Aga see, kuidas me üle metsikult pika aja jälle näeme
Ja mul on absoluutselt tunne, et pole hetkegi möödunud,
See vaimustab ja ergutab.
No minu musirull kohe suudab mind õnnelikumaks ja positiivsemaks teha.
Ma ei tea, vähe on neid inimesi, kes minuga nii ühte sammu astuvad.
Tohutult armas on ta ja väga kallis ka.
Hetkel ma ei kujuta isegi ette ühtki põhjust,
Mis paneks mind teda vähem armastama. Isegi kaugus ja vähene kohtumine mitte :)
Ja mõtteainet sain juurde.
Miski selles tänases jutus pani mind endast jälle veidi rohkem arvama.
Ehk tõesti on teid ja võimalusi.
Mul on lihtsalt nii raske end kõrvalt selgelt näha.
Sõprade ja tuttavate kohus ongi ju sind kiita ja su ego silitada?
Mitte kellegi kriitikat ei julge ma puhta kullana võtta,
Eriti siis, kui selles kriitikas kriitika täiesti puudub.
Ma lihtsalt teen, mida vaja. Ja tihti seda, mis mulle meeldib.
Aga ma ei leia, et see oleks mingi eriline.. Nojah.
Ehk olen ma tõesti enda suhtes pime.
Aga ma lihtsalt ei saa uskuda kõike seda positiivset.
Isegi, kui see mul südame väga soojaks teeb ja naeratuse suule toob :)
Ohh. Ilus algus sellel kevadel.
Kuidagi ootamatult on kogu see rohelus saabunud.
Eriti sel aastal, kuigi talv polnud ju teab mis karm,
Aga ma nagu ei oodanud ega lootnud veel üldse kevadet.
Ja nüüd on juba suvetunne sees :D
Ma ennustan kõige soojemat, päikeselisemat ja lõbusamat suve üle aastate!
No nii hea algusega asi ei saa kehvemini lõppeda ju.
P.S. Mu kullakallis musirull, sa oled kõige parem.
Näeme nüüd ikka veits tihemini, mis sa arvad?
Ja sa võid mind iga kell keset Rüütli tänavat suudelda, kui soovid! :D
No comments:
Post a Comment