Kõik, mida tunnen, pean vaikima maha...

Läbi külma, tumeda ja niiske liiva
Tuled, jalad kanged ja valusad.
Taevas on nii ähvardav-pime...
Tuled, lained su samme püüdmas.
Kuhu sa jõuda püüad?
Ei tea,
Kuid seisma jääda ka ei saa.
Astud, kuigi on raske.
Teadmisega, et kusagil ees on midagi,
Mis väärib kõiki neid raskusi.
Surud kätte kotti nende asjadega,
Mida sa kunagi, iialgi maha jätta ei suudaks,
Hetkedega, milleta sind nagu polekski,
Mälestustega, milleta kogu see retk oleks asjatu.
Surud pihku oma südame killud ja astud...
Ja astud...
Külm liiv ei tee enam jalgadele haiget.
Nad on selleks liiga tuimad.
Ja astuda polegi enam nii väga raske.
Sa oled selleks juba liiga tuim.
Ja killud, mida pihku surud ei tee haiget...
Sest kui sa neid piisavalt kõvasti pigistad,
Siis võivad nad veel ühineda,
Võivad paraneda, võivad...
Hingel on raske.
Nutmine võiks kõike parandada,
Kui sa vaid mäletaksid, kuidas nutta...
Kui sa vaid mäletaksid, millal sa viimati nutta suutsid.
On nii pime, nii külm, nii niiske, nii..
Vaid astuda.
Keskendud.
Kusagil, seal ees, seal on miski.
See, mille nimel sa sammuma hakkasidki.
Seal ees on vabastavad pisarad,
Seal on see nimetu miski, mis saab aidata
Sul taas liita need killud,
Mida sa nii hädiselt pihku surud.
Tuul...
Tuul toob sinuni miskit nimetut.
Rahu?
Kas sa enam teadki, mis see on?
Jah, tuul.
Toob sulle midagi.
Ehk on see lihtsalt hääl.
Sest vaikimine on muutunud valusamaks kui külmus.
Kogu see vaikimine...
Enda reetmine iga vaikitud sekundiga.
Ja sinu sees on see hääl,
Mis kisendab ja röögib,
Mis anub, et teda kuuldaks ja ometi keegi ei kuule...
Sinu sees on see hääl,
Mis ütleb sulle nii kõvasti, et pead reaalselt kõrvad kinni suruma,
Ta karjub su peas,
Et miski pole enam kunagi endine,
Et kõik lähevad ära,
Et kedagi ei huvita,
Et lihtsam on ise esimesena lahkuda,
Et keegi ei hoia sind enam kunagi nii kõvasti ja kindlalt,
Et mitte keegi ei huvitu su valust ja vaikusest,
ET...
et sa oled tegelikult nii väike ja asjatu...
Kui sa nuttagi suudaksid.
Ja sa astud.
Sest seal ees on midagi.
See ootab sind.

Life Is a Cookie...

Mul on äkki nii suur hirm.
Et need, keda ma jumaldan,
Kaovad ära.
Et kõik muutub ja...
Pekki.
Tahan kalli.

Sünnipäevad, sünnipäevad... Ja lubadused :P

Eile oli tööl tappev päev, tõsiselt...
Aga ka see sai läbi, ärme seda enam meenuta, eks? :D
Ja siis koju...
Õhtuseks Maiko sünnipäevapeoks valmistuma.
Mis minu puhul tähendas arvutis lebotamist
Ja mõtlemist, et tõsiselt peaks kingituseks mõeldud plaadi kallale asuma.
No ja siis ma lõpuks suutsin end kokku võtta,
Plaadile läks 15 rohkem ja vähem isamaalist lugu :D
Ja kui ma siis enamvähem valmis olin mukkima hakkama,
Helistas Leeni...
Kes tahtis rääkida Mammu kingist ja sellest, et...
TA OLI KÄDI KAUDU SAANUD KAKS TASUTA PÄÄSET LIMP BIZKITILE,
MILLEST TA PMST LOOBUDA KAVATSES!!!!!!!!
Hull naine ikka..
Veensin ta ümber.
Niiet täna on minek, jeiii! :D
Oehh...
Aga eilse juurde tagasi.
Ja siis ma näppasin endale mukkimise ja ilus olemise arvelt tunnikese
Ja kondasin Leeniga mööda Vaalakat, et Maarjale ideaalne kink leida :D
No okei, midagi me leidsime, ideaalseks seda just ei nimetaks,
Aga meeleolukas on see küll :P
Ja kui ma siis koju jõudsin, avastasin ma tagaistmelt GIANT pleki!!
Nagu ausalt, rusikasuuruse tumepruuni sitalaigu või mis iganes see oli.
Rääää-meeeee!
Ma pole siiani otsustanud, kelle ma ära lintšin selle eest.
Ja siis ma küürisin tagaistet pool tundi.
Aga puhtaks sain, tänk gaad.
Ja kui ma sellega KAA lõpetanud olin,
Oli teistel juba peaaegu mukitud,
Ma sain pluusi ära vahetada ja natuke netis passida
Ja läinud me olimegi.
Või õigemini, me läksime veel Vaala ja Valzi juurde,
Enne kui peole sõitsime :D
Aga polnud viga, jõudsimegi just liha valmimise ajaks kohale :)
Pidu oli selline meeletu ja lärmakas ja rahvarohke,
Mis mulle arvatavasti oleks tiba rohkem meeldinud,
Kui ma oleks ka saand juua vms...
Aga ei, ikkagi oli päris mõnus.
Lihtsalt mingil hetkel paratamatult vajuvad kõik oma gängidesse tagasi
Ja siis on selline killustatud ja laialivalguv tunne...
Ja siis ma hellasin Leenile ja sain teada, et nad on Käras
Ja keskööni oli tund umbes ja
Ma tahtsin Mammule kohe esimesel minutil õnne soovida
Ja siis ma tulin ära sealt.
Viisin Riina teatri juurde ja ise Kärasse.
Oi, see koht hakkab ikka aina rohkem koduks muutuma :D
Lausa ärevaks muudab.
Ja me istusime seal,
Olime sunnitud jälgijad Andrese tapvale oraalsele düsenteeriale
Ja päris hea oli ikka olla.
Ja mingil hetkel õhtu jooksul me kolmekesi (mina, Leeni ja Andres siis)
Lubasime, et ikka lähme 23. juunil Otepääle,
Revolveri teisele laivile!
Jeiiiii!
Sest ausalt, ma ikka NII. NII. NIIIII. Tahan minna sinna.
Ja kuulata jälle Kivikuningat ja Marsi Väike Sõdur,
Mis on uus lemmar...
Ja lihtsalt olla seal esireas ja röökida kaasa neid sõnu, mida tean ja...
No ühesõnaga, ma kardan, et olen ikka täiega fänn :D
Ootan pikisilmi. See saab ikka väga lahe olema.
Kas ma mainisin, et mul on jälle igikõrged lootused? :D
Parem oleks, kui seekord need täidetaks :P
Igastahes... Kuhu ma jäin...
Aa,
Andres lubas mingitel kuttidel oma juuste peale kaarte mängida
Ja jäi neist teoreetiliselt ka ilma :D
nagu ausalt, ma tean, et olin kaine, aga ma kohe ei saanud...
Ma pidin käed rinnale suruma, naeru puristama ja vaatama,
Kuidas Andres minutitega kainenes ja aru sai, et jooksmine on õige tegu :D
Ja kuigi ma ise olin ka suht kindel, et ei laseks tal sellist tobedust teha,
Suutsin ma olla neutraalse ilmega terve aja,
Kui ta aina aktiivsemalt põgenemist välja pakkus :D
Ja tal jäi minu teada terve õlu Kärasse lauale,
Sest meil oli lõpuks nii kiire autosse ronimisega ja kojuminekuga :D
Oi, neid mu kapsaid küll... :P
Viisin nad koju, ise käisin veel tunnikeseks Maiko sünnalt läbi..
No oli tore õhtu, te ei saa seda eitada.
Ja kui täna Limp Bizkit juhtub, siis...
On tänane ikka ka superlahe :D
Ja Revolver juunis... Proovigu keegi mulle nüüd öelda,
Et me ei lähegi või pole raha vms, sest mul on LOOTUSED siin :D
Musid, kallid, lav ja ool :P

Igavusest

Me oleme noored, vabad ja vallatud,
Juba iseseisvad, kuid mitte veel omap2i.
Ei m6tle sellele, et me p2evad on loetud,
Vett me ei joo ja jala ei k2i.

Veel on t2htsaimad s6brad ja peod,
Veel ei hooli hinnast, mis tuleb kord maksta.
Armastus on, kuid kindlalt ei seo,
Kohustuse eest jalga tahaks me lasta.

Juua ja naerda hommikuks 66,
Pole t2htsust siin muredel, paigal.
Las j22da homsesse kohus ja t66,
Koiduni kyllaga on meil ju aega.

Vabadus, kiirus, muretus, armastus...
Leida kord koht siin p2ikese all.
Kyll tulevad meilegi mure ja vastutus,
Praegu las suitseda rehvid meil all.

Elu kui tsirkus, ameerika raudtee,
Kas oled siis k6ielk2ija v6i narr...
Pole reegleid, kirjutame ise need me,
Enne lavalt lahkumist peksa puruks kitarr!

Oma elu superstaar, s2ravaim t2ht,
Oled see, kes iganes olla vaid tahad.
J22b m6te, et puudub selge sul siht,
Suure kiirusse t6ttu tolmu lebama maha.

P6lenud sillad, kadunud pidur -
Kiirus nii suur, et h2gune pilt.
Kui l6ppenud 66 ja sajas viinaga siider,
Tunned kui t2htis on see silmapilk.

Kuus korda p2evas tahaks v2lja sest rattast,
Kuid kardad elu k6rvalt vaid vaadata.
Ning taas lisad pimeda kurvi eel kiirust,
Adrenaliin soontes laseb t6eliselt hingata.

Kruusateel kurvides kahesaja viiega,
J22gu homsesse siiski k6ik otsuses - teod.
Kui suudad, pyya sammu pidada meiega,
Veel on me elus vaid s6brad ja peod...

I don't care if I lose my mind, I'm already cursed...

Eile oli kõige parem.
Just see, mida mul vaja oli.
Parimad inimesed, parim koht...
Külm küll, aga...
Lihtsalt.
Miski on jälle paigast ära,
Aga miski on jällegi nii-nii korras.
Miski on nii tohutult hästi praegu...
Tahaks nutta :D

Seitse surmapattu :P

Mul on üks sõber küll, kellele see surmapattude teema hingelähedane on (A)
Eks ta tunneb end ära, kui kunagi loeb seda :D
Niisiis...
Dum-di-dum...

♥ ♥ ♥

RAEV

1. Kelle peale sa viimati vihastasid? Oma ema...
   
2. Relv sinu valikul? Normaalne malmpann, tänk juu :D
   
3. Kas sa lööksid vastassoost isikut? Jah.
4. Aga samast soost? Jah.
5. Kes viimati su peale vihane oli? Andres =)
   
6. Mis vihastab sind kõige enam välja? Kui inimesed lubadusi ei pea või kritiseerivad mind vigade pärast, mis neil endal kah küljes on.
   
7. Kas pead pikalt viha või mitte? Kõige kauem olen vihane olnud... kaksteist tundi. Kõige lühemalt... minuti. Tavaline on sinna kahe vahele :P
   

LAISKUS

1. Mida sa peaksid iga päev tegema, aga pole tegelikult päris ammu teinud? Tööl põrandaid pesema :D
   
2. Kõige hilisem aeg, mil oled ärganud? 19:00
3. Nimeta inimene, kellega oled plaaninud ühendust võtta, aga pole seda teinud. Jane, Liisa, Kädi ja Evelin. Sorri, you guys :)
   
4. Kõige magedam vabandus, mida oled öelnud? Ema ei lubanud :D
   
5. Oled sa kunagi vaadanud ka pikki reklaame? Jah.
   
6. Millal tegid viimati korralikult trenni? Ammm... Miski aastal 2003 või...?
7. Mitu korda vajutasid hommikul edasilükkamisnuppu oma äratuskellal, et kauem magada? Kõige rohkem? Neli. Tavaliselt? Kaks.
   

APLUS

1. Lihasööja? Abso-fucking-lutely :D Keegi ei saa ilma grill-liha ja šašlõkita tõeliselt õnnelik olla :D
   
2. Suurim kogus alkoholi, mida oled korraga ära joonud? Nooo... Kaks liitrit õlut pluss kaktuse Zip viimasest ajast... Aga kunagi... Poolene viin? Ja siis mudugi kuus liitrit õlut ja kaks liitrit õunasiidrit :D
   
3. Oled dieeti pidanud? Jah.
4. On sul kaaluprobleeme? Jah.
5. Mida eelistad? Magusaid, soolaseid või vürtsikaid toite? Vürtikaaaaad... :D
   
6. Oled sa kunagi vaadanud väikest last või looma & mõelnud:”Mmm.. Lõunasöök.”? Khm... Eip. Ausalt.
   

IHA

1. Mitu inimest on sind alasti näinud (arvesse ei lähe arstid & perekonnaliikmed)? Kaks :D
2. Mitut inimest oled näinud alasti (arvesse ei lähe filmid & perekonnaliikmed)? Noo... Ma olen Vinni ujula dušhiruumis olnud näiteks... Ja nudistide rannas... Ja see intsident Foxy isaga... :D Ma pakuks et oma... kolmkümmend ikka tuleb ära :P Ma olen libu :D
   
3. Oled sa kunagi avastanud, et vahid vestluskaaslase (ükskõik kummast soost) rinda või jalgevahet? Emmm... Jaaa... Mõnikord... Vahel... Ikka... Aga see on sellepärast, et mul on probleeme pilkkontakti loomise ja hoidmisega :D
   
4. Oled sa seksinud? Ei :D
   
5. Lemmikkehaosa (teiste juures)? Silmad, mu ületamatu lemmik. Kael, tihti... Ja noh, rinnad ja tagumikud, why not :P
   
6. Kas prostituudid on sulle ettepanekuid teinud? No kuulge! Ma pole elus prostituuti näinudki! :D
   
7. Oled sa kunagi teinud rasedustesti või suguhaigustetesti? Eip :)
   

AHNUS

1. Mitu pangakaarti sul on? Kaks
2. Kui sul oleks miljon krooni, mida teeksid sellega? Ostaks kinnisvara :P
   
3. Kas oleksid pigem rikas või kuulus? Rikas ikka. Kuulsaks saaks hommepäev "Tõehetkes" :D
   
4. Kas võtaksid vastu igava töö, kui teeniksid selle eest hullult raha? No problemo :P
   
5. Kas oled midagi kunagi varastanud? Jah.
6. Kui palju muusikat on sul arvutis? Nii... Miski... 1000 lugu ümmarguselt.
   

UHKUS

1. Mida oled teinud, mille üle oled tõsiselt uhke? Kirjutanud mõned päris head asjad... Olnud hea sõber ja leidnud häid sõpru... Mitte vandunud elule alla :)
   
2. Mida oled teinud, mille üle su vanemad on väga uhked? Emm... Pole ära surnud, I guess...
   
3. Üks asi, mida tahaksid elus saavutada: Olla iseendaga kunagi tõeliselt rahul ja enda üle uhke.
   
4. Kas sind ärritab teisele kohale tulek? Oleneb kontekstist :P
   
5. Kas oled kunagi osalenud võistluses, teades, et sinu oskused on palju paremad kui kaasvõistlejate omad? Jah.
6. Oled sa kunagi petnud, et saada paremat kohta? Amm... Eip.
   
7. Mida tegid täna, mille üle oled uhke? Tõusin hommikul üles.
   

KADEDUS

1. Millist asja või inimest tahaksid oma sõprade/tuttavate asemel omada? :D Las ma mõtlen... Krissi välimust, Birxi rahulikku meelt, Foxi emmet, Leeni juukseid, Kädi lahedat olekut, Andrese muusikakollektsiooni, Pille energiat ja Kidi annet. Okei, Kid oli pettus, sest ta pole sõber ega tuttav, aga tahan ikkagi :D I could rule the world :P
   
2. Kellega tahaksid kohti vahetada? Foxiga, ta on ikka nii tõsiselt erinev minust, et see oleks väärt kogemus :P Sinna pähe näha...
   
3. Oled sa kedagi petnud (igas mõttes)? Jah. Mitmes mõttes :D
   
4. Oled sa kunagi soovinud, et su füüsiline välimus oleks teistsugune? Viimasel ajal enam mitte nii väga. See on edasiminek, eks? :)
   
5. Millist kaasasündinud iseloomujoont tahaksid oma sõpradelt endale? Noh, siit see tuleb jälle: Birxi rahulikku meelt, Kädi lahedat olekut ja Pille energiat :P
   
6. Kas sa tahaksid, et oleksid ise seda küsimustikku saanud koostada? Amm... Tänks, bat nou tänks :D
   

Nädalavahetusest ka vahelduseks :)

Nii, jättes vahele kogu selle ulgumise ja paanika,
Ärevushäired ja depressiooni ja muu igava ja nõmeda...
Siis läks mu nädalavahetus nii:


Reedel peale tööd pakkisin oma läpaka ja varusokid
Ja sõitsin kodust ära.
Noh, kõik olid tegevuses veel kusagil,
Aga siis saigi rahulikult poes käia
Ja vallikal šampaklaasist rohelist teed juua
Ja lihtsalt olla ja päevitust aretada.
Ja kui Fox hellas, siis oligi aeg liikuda.
Rahvas peale, tanklasse, poodi...
Ja siis lõpuks Võsule kaa.
Kus ma lõpuks rihma lõdvaks lasin,
Normaalselt jõin, HND-d iivelduseni kuulasin
(Palun ära märkida: mul ei iiveldanud, vaid kõigil teistel!!!)
Ja siis me lobisesime ja lobisesime...
Ja ma jäin ikka suht mõnusalt täis juba...
Ja siis, kui me lõpuks liikuma hakkasime,
Orgunnis üks endine tuttav meile väikese üllatuse
Puuetega laste ekskursiooni näol.
Või mis lapsed need ka enam olid.
Ühesõnaga, mingid alaarenguga ahvid vajusid majja
Ja tahtsid seda üle võtta vms.
Hiljem, nagu kuulsime, ka ära uputada.
Rotid.
Aga sel hetkel ei teadnud me nende uriinistest kavatsustest midagi
Ja jalutasime peale mingit nägelust ja asja lihtsalt minema.
Ja läksime O Kõrtsi.
Kus, tuli välja, oli oodatust suurem pilet.
Aga asi sai korda aetud.
Ja siis me seal olime ja passisime...
Ja Kriss ja Kadri ja Karla ja veel keegi tulid sinna...
Ja siis tuli korteri omanik, ütleme, mu tööandja :D
Ja sealt läks lahti selle nädalavahetuse suurim draama,
Mis lõppes sellega, et ma normaalset pandat mängisin Võsul...
Noh, masendavatest detailidest me ei räägi...
Igatahes tulime me sealt öösel kella kahe ringis koju.
Või noh, mina läksin Foxi juurde.

♥ ♥ ♥

Ja laupäeval.
Ärkasin mina kell... Kümme umbes? Või üheksa isegi...
Igatahes liiga vara...
Ja tundin meeletut puudust oma hambaharjast.
Ja Fox ja Kaur läksid oma asja ajama,
St jätsid mu üksi Foxi juurde,
Kus ma sain proovida sõrmega hammaste pesemist
Ja pea ka ära pesta.
No ja kui Fox lõpuks oma osturetkelt naasis,
Siis oli kell kaks juba,
Käisime söömas ja Leeniga poodlemas,
Kusjuures Vaalas oli mingi laat vist...
Palju-palju rahvast, väga kriipi, ärge küsige...
Ja siis viisime meie Foxiga Kauri auto Aburisse,
Kusjuures seal tuli välja, et poleks vaja old
ja me tõime selle Rakverre tagasi :D
Me olemegi sellised, ausalt, meiega pidevalt juhtub nii :D
Ja siis me kihutasime Kära juurde, kus Leeni ja gäng juba ootas...
ja Pille täiega ignoreeris mind ja ma ei saand hiljem kaa oma lubatud amelemist,
Mille üle ma olen siiani täiega depressiivne, onju... :D
Ja siis me pakkisime asjad autodesse ja sõitsime Vajangule.
Kusjuures, ausalt!
Mul tuli alles poolel teel meelde,
Et mul on pagassis võõrad kidrad
Ja mingi kõlarimoodi asjandus, mis vabalt võiski kõlar olla :D
Noh, kes teab, see teab :D
Igatahes see oli veits murelik osa.
Aga lahenes ilusti.
Ja siis me olime Andrese juures,
Jõime ja sõime ja lobisesime ja tegime igast... värki :D
Kuni kontserti ette valmistati.
Ja siis oligi kontsert, daahhh.
See oli cool, kuigi šampa, mida ma selle ajal jõin, oli küll päris kräpp.
Aga muusika tegi selle jubeda maitseelamuse tasa.
Ja ikka täiega mõnus oli.
Ja kõige lahedam oli suitsupaus teel Rakverre tagasi,
Kui keset suvalist põldu inimesed a capellat tegid
Ja üldse, jube mõnus tunne tuli sisse,
Mul käis jälle mingi laine üle pea ja siis ma pidin natuke nutma,
Aga see oli peaaegu sama palju rõõmust kui masendusest :D
No ma räägin, ma olen täisimelik, kui ma juba jooma hakkan.
Ja siis Kärasse, kus ma ikka liiga palju õlut ära tarbisin.
LIIGA palju.
Ja kus ma inimestelt suitsu käisin küsimas
Ja igasuguste asjade üle lampi naersin,
Kuigi ma ei teagi enam, kas need olid naljad kaa või ei :D
Ja kus ma peaaegu ära unustasin, et ma masekas olen,
Sest mul oli nii veider õllene tunne ja selline hea tuimestus oli sees..
Ja kui Andres poleks kätte võtnud
Ja Foxi järele kutsunud ja mind minema tüürinud sealt,
Siis ma võibolla praeguseni istuks seal ja naudiks oma õllest tunnet :D
Mis teeb mu olemise veel sitemaks,
Sest just siis oli see moment, kus ma suutsin...
Noh, ütleme nii, et Foxil karbi lahti jätta
Ja selleks ajaks, kui kõik juhtund oli, oli mul enda pärast ikka väga häbi.
No aga ma ei tea, kui ma joon, siis ma olengi täiesti loll.
Ja ma ise vihkan end tavaliselt kõige rohkem veel.
No ja niiet jah.
Ma ei peatuks sellel rohkem.
Sest, apparently, Andres ise oli selle ööga juba unustanud,
Nii et kõik on korras nüüd, ma loodan.
Kuigi, ma ise küll mõtlesin omal aju valusaks ja vaevlesin 12h süümekates :D
Ma olen nii sitt inimene, ikka, ausalt...

♥ ♥ ♥

Ja pühapäeval...
Pühapäeval ma lõpuks tulin koju ära.
Ja asjad lahenesid.
Ja kõik on korras. Jälle. Praeguseks.
Ja kuigi mu masekas ei ole päriselt taandunud veel,
Siis...
Noh, ütleme nii, et kõike seda draamat
Ja kaht ööpäeva pisaraid oli vaja küll.
Mõned sõlmed hargnesid lahti.
Ja tegelt ma olen ikka one lucky girl
Tehke mis tahate.

Driving me crazy

Seekord on see tõesti nii.
Ma ei suuda enam.
Ei jaksa võidelda, ei jaksa vastu astuda...
Ma olen nii meeletult väsinud.
Kõik, mida ma puudutan muutub lõpuks tuhaks.
Lihtsalt... Liiv, mis sõrmede vahelt tuulde pudeneb.
Jälle mingi kohutav draama,
Jälle sama rada.
Jälle pisarad, mida ma lubasin mitte valada.
Ma tõesti arvasin eile öösel,
Et ei suudagi enam kunagi nutmist lõpetada.
Kõik seinad purunesid,
Kõik kaitsed olid korraga maas.
Ja valu tegid asjad, mille olin nii sügavale matnud,
Et ei teadnud enam ise ka, et nad üldse haiget võivad teha.
Ma ei teadnud isegi, et olin nii haiget saanud...
Ja nüüd ei tea ma enam.
Ei tea, kuidas või kellega edasi minna.
Suur osa minust oleks eile lihtsalt süüte sisse keeranud
Ja sõitnud ja sõitnud, kuni kõik seljataha oleks jäänud.
Oleksin tagasivaatamata läinud ja enam mitte iial mõelnud,
Mille selja taha jätsin.
Oleksin jätnud maha kõik, ka iseenda...
Väike osa minust tahtis lihtsalt kõik minema visata,
Ära kaduda, merre jalutada...
Lihtsalt.
Ja minna ja minna kuni mitte midagi enam poleks.
Ja siis see tervemõistusega loogiline osa minust...
Mis pidas mind lainete piiril kinni,
Sundis ringi keerama ja jälle elule vastu astuma.
Isegi kui veel neli tundi hiljem, isegi kui PRAEGU on tunne,
Et ainult nutaks ja nutaks ja ei teeks enam iial midagi muud.
See väike, aga terve osa minust,
Mis keelas mul minema sõitmast ja telefoni autoaknast puruks viskamast.
See osa, mis ei lasknud mul minna ja unustada iseennast.
See osa, mis üle kõige maailmas armastab...
Elu, ma arvan...
Armastab MIND, ükskõik, kui fucked up ma poleks.
See osa, mis armastab neid inimesi, kelle ma eile öösel maha oleksin jätnud.
See osa, mille kohta ma vahel arvan, et see polegi mina,
Vaid keegi teine.
See tugevam ja arukam ja rahulikum osa minust.
Ja kui 99% minust ei suuda enam, ei taha, ei jaksa...
Kui 99% minust nutab ja nutab ja nutab...
Siis see 1% on see, mis siiani mind püsti on hoidnud.
See, mis on aidanud mu tänasesse päeva.

♥ ♥ ♥

Vahel on mul tunne, et mitte teised, mitte kogemused, mitte maailm
Pole mind katki teinud, kõlbmatuks muutnud...
Vaid ma olengi alati selline olnud.
Puruks. Praak.
Et tegelikult ma lihtsalt üritan leida vabandusi.
Ja TEGELIKULT...
Tegelikult olen ma lihtsalt liiga väsinud.
Ma olen ainult tahtnud kohta, mis kuuluks täiesti mulle.
Kohta, mis oleks alati olemas...
Ma olen ainult tahtnud olla keegi sellisena nagu ma olen.
Ja see lihtsalt ei toimi.
Miski ei toimi.
Ja nüüd on mul...
Gaad, ma ei hakka töinama, ausalt, ei hakka...
... Nüüd on mul tunne, et mul ei ole seda kohta kunagi olnudki.
See aeg, kus mul oli pere, kus mul oli kindlustunne ja teadmine...
See aeg tundub nii kauge, nii meeletult kauge,
Et see oli arvatavasti kellegi teise elu.
Ma ei mäletagi enam peaagu,
Mis tunne oli olla endas ja maailmas nii naiivselt kindel.
TEADA, kahtlusteta, et mul on inimesed, mul on tulevik, kõik on kindel.
Praegu on kõik lihtsalt nii pagana habras.
Inimesed kaovad ära, reedevad, lähevad ja teevad haiget.
Elu on liiga suur ja liiga hirmutav.
Kurat!
Ja mina ei jaksa.
Ma tahan end ainult terveks igavikuks kusagil kerra kerida,
Unustada ära, et seal väljas on maailm ja vead ja pettumused...
Ja magada ja magada ja magada...
Ma tahan seda ühte kohta, mis kuuluks mulle ja kus ma võiksin seda teha.
Ma tahan kedagi, kes oleks minust suurem ja vanem ja kogenum ja tugevam...
Ma tahan, et kui mul on nii-nii valus, nagu praegu,
Et ma siis võiksin minna ja tunda, et mind kaitstakse ja hoitakse
Ja et on miski, mis on nii kindel...
Ma tahan, et mul oleks praegu midagi nii kindlat,
Mis hoiaks mind mõistuse juures,
Sest mul on tunne, et see lihtsalt jookseb minu eest ära.

♥ ♥ ♥

Ja ma tean ju tegelikult, et mul on see keegi,
Kes on alati kompromissideta seal.
Ma tean, kallis, tean nii kindlalt.
Aitäh sulle. Kõige eest. Ma ei tahtnud, et sa mind nii näeksid,
Aga sa oled ainus, kellele ma selle katkise ja hapra osa endast usaldan.
Ma ei tea, mis edasi saab, ma ei tea, kui kaua see kestab...
Aga sinu suhtes ma tõesti usun,
Et sa ei kao ära,
Et sa ei anna alla, kui asjad lähevad hullemaks...
Sa oled see, kellele ma esimesena mõtlen,
Kui on nii-nii valus ja tahaks end lihtsalt kellegi juurde ära peita.
Armastan.

Nothing more to say.

See, kes kunagi täitis mu maailma,
Nüüdseks on ajaloomudasse vajund.
See, keda uni käib laugele maalimas,
On praeguseks kuhugi lõplikult kadund.

On ainult üks, keda saatangi ära ei vii,
Vaid üks, kelle vastu ei saa võidelda.
Kunagi kusagil, mäletan, et ütlesid:
Kui üldse keegi, siis meie jääme alati püsima.

Nüüd üksinda juba kaugelt liiga kaua
Olen istunud mängides vene ruletti.
Sa minnes mul jätsid vaid kaevatud haua
Ja kaela meetri roostevaba ketti.

Ja kuidas iganes proovinud pole,
Temast ma ikkagi lahti ei saa.
Ta ootab mind peeglis, et süütaksin tule,
Ootab võimalust hulluks mind ajada.

Vahel pudelipõhjas ta ootamas mind,
Viina kibedusest pilk on tal hullem.
Irvest ta näol tean - ja kinni jääb hing -
On järgmine kuul rauas määratud mulle.

Sinu kaevatud hauda siis kukkuda,
Iseendale peale veel kraapida muld.
Võiks igavesti vaklade seltsis ma tukkuda,
Unes näeks taevast ja põrgut ja sind.

Isegi siis.

Sulen nüüd silmad ja endasse sulgun.
Pole võimalik pöörata asjade kulgu.
Läbi laugude vaadates tänavail hulgun.
Andke tuld! Tooge välja! Mis tuleb, see tulgu!

Hirme saab võita neil' astudes vastu.
Jumalakartlik las põrgusse laskub.
Kardad tuld - lahtine leek pane tasku.
Kui kord kaelas on köis, kaob hirm surma vastu.

Usk ja vabadus - vaid kaks illusiooni,
Neid püüdes end reedad ning vahetad pooli.
Vaba kõigest, ent uskudes, muust sa ei hooli.
Kord mõistad - pole võimalik omada tiibu JA juuri.

Terve oma elu vaid rapsid ja lahmid,
Teed ema ja riigi ja Jumala tahtmist.
Tühja pilguga mõnikord peeglist end vahid,
Aru ei saa, millal kontrolli käest küll lasid.

Elu võis oodata, kõige muuga oli kiire,
Tuli järgida kord kätte võideldud piire...
Vaid üks kuratlik mõte, mis koljus teeb tiire -
Kui palju su elus on olnud tõesti olulisi viive?

Ja nüüd - suled silmad ning endasse sulgud,
Pole võimalik enam pöörata asjade kulgu.
Läbi suletud laugude näed laternavalgust,
Andke tuld! Tooge välja! Mis tuleb, see olgu!

Revolver!

Eile oli... Peaaegu mõnus ja peaaegu masendav ja..
Eile. Eile oli eile.

♥ ♥ ♥

Ei, tegelikult oli meil mõnus.
Peale kohutavate ja rõvedate naljade,
Mis meile nii omased on.
Sai tõsiselt räägitud kaa.
Peaaegu kõigest.
Ja muusika oli super,
Isegi kui Revolver oli mõnevõrra pettumus
Eelnevaid ootusi arvestades.
Laulja oli neil kas ilgelt närvis,
Ilgelt joobes või suhteliselt nõrk.
Aga Kivikuningas on ikkagi täielik lemmik hetkel,
Ühe laulu tundsin veel ära, see oli suht kena üllatus :)
Ohh, kui nad nüüd natuke veel edasi areneksid,
Siis saaks neist uus lemmik täitsa 200% :)
Ja Dramamama ületas kõik ootused,
Neil oli päris mitu head lugu ja laulja oli hea ja...
Jap, silmaringi avardav kontsert ja värk.
Ja kui välja arvata see, et ma pidin kahte kapsast kantseldama
Ning ainus kaine seltskonnas olema ja
Rahapuudusel kuival passima,
Siis kordaks iga kell uuesti seda :)
Tänan, mu kapsakesed,
Kui te järgmine kord kaht kilo taarat ka aint autosse ei jätaks...
Musid!!