Mina alustasin oma sünnipäeva tähistamist lausa selle esimestest minutitest.
Kuna me Foxiga ruinasime pühapääwa öösel mööda Rakveret,
Siis otsustasime mu kahekümne teise korralikult vastu võtta.
Parkisime Suuzi Rakvere Hollywoodi, võtsime välja kaasatoodud
Limonaadi ja viinamarjad ja hakkasime ootama.
Jubedalt külm oli. Viis minutit oodata.
Helistas Zaku, kes uuris, kus me oleme.
Tekkis diskussioon teemal, kas Rakveres on Hollywood või ei.
Umbes kaks minutit enne õiget hetke saabusid nad kohale.
Täis nagu vanad mägrad, kui see mäkrasid ei solvaks.
Ja siis saabus mu sünna.
Fox virutas mulle küünarnukiga pähe ja proovis mitut uut ja tundmatut
Maadlusvõtet, mis hinge kinni panid. Lõpuks pidin peaaegu näoli mutta lendama.
Kogu tseremooniat saatis kõrvulukustavalt entusiastlik kisa.
Ja siis said sõna Vihula ja Zaku.
Isegi Vihula, kes oli suhteliselt entusiastlik, suutis kuuldavale tuua
Umbes kolmandiku foxi tehtud lärmist.
Sõime viinamarja, jõime limpat...
Ja tekima mokatubakat, mis, kui te küsite minult,
On rämedalt ülehinnatud ja väga mõttetu kraam.
Pluss, kui seltskond seda koos teeb, näeb asi välja nagu "Ahvide planeet".
Ja siis me viisime kelle kuhu, see pole enam lõbus jutt.
Õhtu lõpp kell 0040 oma voodis.
***
Tõeline sünna oli jube töömaraton,
Vaatasime läbi 24 ülienergilist 7-aastast,
Rene ja Aivar hellasid ja ma ei saanud suurema osa ajast aru,
Kes millal räägib. Piinlik.
Kingiks sain sammulugeja, mis on täiega lahe asjake.
Päeva jooksul suutsin mõningase pingutusega koguda 10340 sammu.
Kuna lubasin emale pühapäeval auto pandiks,
Et nädala sees passin kodus,
Siis sain keskenduda täielikult sammude lugemisele.
ja sain aru, et Fox on mulle täiesti halvasti mõjunud.
Ma ei SUUDA enam rahus kodus istuda,
Kui väljas toimub midagi, elu vihiseb mööda...
Ma ei saa rahu, ma tahaks osa saada, suhelda, naja teha ja kuulda...
Õrrhh, lausa piin on kodus olla ja teada, et pole lootustki mõnel heal plaanil sabast kinni saada.
Rolts hellas, kutsus rooli. Olin sunnitud keelduma.
Õhtu lõpp kell 01:58 oma voodis peale kurnavat netimaratoni.
Parem käin väljas, saab varem magama kaa.
***
Veel: mul on jälle mingi THING peal.
Kusjuures ma sain mõned päevad tgasi aru,
Et mu vana THING'ki pole veel maha jäetud.
Nüüd on mul siis kaks huviobjekti ja mis ma nüüd teen?
Oh, ma ikka oskan.
Teemalaulud on praegu Gareth Gates'i Say it isn't so
Ja Smokie And The Night Stood Still.
Tahan jälle mina olla.
Ei taha ennast kaotada mingisse tunnete virvarri.
Ma meeldin mulle.
Aga miks peavad mingid kutid mu elu keeruliseks tegema.
Tahan olla iseseisev, omada asju, omada isiklikku ruumi...
Mulle pole meest vaja.
Nüüd on vaja seda ainult piisavalt korrata,
Et alateadvus ja süda ja mõistus kõik KORRAGA seda uskuma hakkaks.
Jei.
No comments:
Post a Comment