Me käisime koos koeraga paki järel. Muidu me nii pikki matku ei tee, postkontor on meist siiski oma poole kilomeetri kaugusel. Notsu ei ole enam esimeses ega isegi teises nooruses. Aga kuna päike paistis ja kiiret ei olnud, siis matkasime koos. Ta käitus täitsa kenasti, ja üllataval kombel liikus ta tagasiteel juba täitsa kärmelt. Minu notsu armastab kodu, eemale sellest liikuda ei taha, aga kui on aeg tagasi minna, siis paneb kolvid tööle nii, et vuhiseb :D
Ja üks põnev seik veel: tagasiteel kohtusime tänaval memmekesega. Ma juba eemalt vaatasin, et ta naeratab mulle nii laialt... Ma siis kohusetundlikult ütlesin tere. Vahel nad juba eemalt näevad mu koera ja on jube õnnelikud, kui saavad teda imetleda. Seekord tuli välja, et selle laia naeratuse põhjus oli hoopis... Minu suurepärane isik! Ma olevat nii pikaks kasvanud, aga ta tundis mu siiski kohe ära. Vot nii. Ma olin üsna üllatunud, kui minu tere peale küsis ta kohe, et kuhu ma siis lähen kah... Eeee... Ma ei julgenud öelda, et ma teda ei tunne, eks ma siis seletasingi, kuhu ma lähen ja kiitsin ka sellele pikkuse-jutule kaasa, kuigi kui tema jutt õige oli, siis kohtusin ma temaga viimati millalgi enne 2000ndaid, sest ma olen praktiliselt põhikooli keskpaigast selline pikk jurakas olnud. Ma ei tea. Pärast mõtlesin, et oleks pidanud temaga selfie tegema ja suguvõsas levitama, äkki keegi tunneb ära.. Aga igatahes sain ma teada, et ma olen ainult ilusamaks muutunud ajaga, mul on armas hääl ja noh, jah, ma olen megapikk. Nii palju komplimente ühe pisikese jalutuskäigu jooksul :D
Mmm, ja pakkidest rääkides: ma olen siin maal elades jube mugavaks muutunud. Pakiautomaate läheduses ei ole, mõnesid asju otse postkontorisse ei saadeta, seega mul käib üsna tihti kullereid ukse taga. Nüüd ma siis avastasingi: välismaalt tulevad pakid kulleriga kiiremini kohale, kui Eesti-siseselt! Ausalt. Ma tellisin SportsDirectist uued jooksutossud, fliisi ja dressipüksid. Tulid kohale pmst viie tööpäevaga. Samal ajal tellisin ma Photopointist mp3-mängija ja kõrvaklapid (sest ma tahan hakata matkaradadel käima, et VEEL tervislikumaks muutuda, ja tahaks sel ajal audioraamatuid kuulata näiteks) ja need pole siiani kohal. Ausalt. Ma olen väga imestunud. Ma maksin veel spetsiaalselt kulleri eest, ja ma pole kindel, kui kaua see kuller siia maale sõidab, aga selle raha eest ma tunnen küll, et ma pole täit teenust saanud. Oleks pidanud vist ikka automaati tellima ja ise need 60 kilomeetrit sõitma, mis sinna ja tagasi maad on. Kokku oleks kallimaks läinud, kui kuller, aga ma kahtlustan, et see oleks ikkagi kiirem variant olnud. Häbi sulle, Photopoint!
Jap, ja siit ka viimane uudis: ma kavatsen hakata veel tervislikumaks, rohkem looduses rabeleda ja samal ajal GoodReadsis raamatuid skoorida. Mõtle kui ideaalne, ma muidu käisin kogu aeg, nina e-lugeris ja marssisin vastu puid. Nüüd loeb keegi mulle raamatut ette sel ajal, kui mina loodust imetlen. Ma olen geenius!
Siin on teile foto F. saadetud pakist, ja minust mu uutes trenniriietes. Maika on mul kunagi kingiks saadud, ärge seda vaadake, aga kõik muu on uus :D
No comments:
Post a Comment