Sügis on käes, õhk on karge ja pole midagi paremat, kui istuda toas soojas, mugida saiavormi ning vaadata ilusaid perefilme. Hetkel on elu nagu muinasjutt. Ainult kruus kakaoga on puudu, aga šokolaadiallergia tõmbab sellele ilusale unistusele kriipsu peale. Rrrhhh.
Nädalavahetusel ootab mõnus reis Helsinkisse, kust ma loodetavasti naasen selleks külmaks aastaajaks pisut paremini varustatult. Saaks jalavarjudki... :D
Ma loen viimasel ajal tonnide kaupa raamatuid ja unistan tonnide kaupa unistusi. Ma tõesti ei taha ega suuda hetkel mitte millegi adekvaatsega tegeleda. Kõik peab oootama, isegi häirivad asjad, sest ma lihtsalt ei suuda hetkel millelegi keskenduda ega mingi tulemuse nimel pingutada. Küll kõigeks tuleb õige aeg.
Mida rohkem ma oma elule mõtlen ja püüan välja mõelda, kuhu ma liikuda tahan, mida ma üldse tahan,mida ma soovin, kuidas ma kogu oma olemist ideaalis näen... Igasugused ilusad unistused tulevad pähe. Sellised tõelised ameerika unistuse stiilis: valged aiad, ilusad majakesed, päikesepaista ja kuldne retriiver. Või, noh dobermann. Aga point on sama :)
Kogu minu traagika on selles, et mul pole püsivust, pole piisavalt visadust ja otsustavust. Ma võin unistada ja soovida, aga ma ei pane midagi liikuma, sest sissetöötatud süsteem on ometi turvalisim. Ma ei taha lõhkuda töötavat süsteemi, sest kes kindlustab, et uus käima läheb? Ma ei taha riskida. Ma tahan, et keegi mu kõrval ütleks mulle, mida teha, kindlustaks, et kõik läheb plaanipäraselt.
Aga praegu on sügis. Mu kõige lemmikum aastaaeg. Kui kõik muutub külmaks ja vaikseks ja kuidagi selgeks. Pole suvist kuumust ning hullumeelsust ega talve staatilisust ja unisust. Kõik on kristalne, muutuv ja võimalik. Kõik on võimalik.
Kummaline, aga kogu selle sisemise segaduse juures olen ma üllatavalt rahulik. Kui asjad on ometi 26 aastat sujunud, siis ilmselt sujuvad ka edaspidi. Kõik läheb hästi. Kõigest hoolimata. Ja pärast nädalavahetust oma suurepäraste ja hindamatute õdede ja muude loomadega, võin ma ka kindel olla, et ma pole üksi. Vähemalt mitte veel, ja see on oluline :)
No comments:
Post a Comment