Enough of the silence

Mul on olnud nii karm ja kurnav nädalavahetus, 
Et tõesti, mingit soovi pole nüüd vähemalt nädal kodust väljuda :D 
Ma olen ikka saanud joosta ja närvitseda, möllata ja muretseda, 
Natuke mahtus kuhugi vahele solvumist ja haavumist ka. 
Ja samas oli ikkagi mõnus ja äge ja nalja sai. 
Aga jah. Teinekord tuleks Võsule minna rahulikumas olukorras. 
Kui oleks vaikust ja päikest ja aega. 
Tahaks TÕELISELT puhata. Kaks kolmandikku suvest on möödas 
Ja mul on tunne, et ma pole veel puhkama hakanudki. Ausalt. 

Eile tulin mõttele, et nii kaua on kõik korras, 
Nii pinge kui tempo kui muu kohalt, 
Kuni mu armastus nende vastu on suurem mu armastusest enda vastu. 
Ja siiani on nibinnabin nii olnud ka. Ja ma olen rahul. 
Aga kas on isekas või silmakirjalik oma pingutuse ja žestide eest 
Midagi vastu ka oodata? Ja ma ei mõtle raha või patsutust seljale. 
Aga vahel on tunne, et kõik muu on tähtsam, 
Kõik teised on olulisemad ja kõigi teiste aeg on väärtuslikum. 
kas see on minu süü, et ma olen kõik liiga ära hellitanud? 
Või nende süü, sest nad ei kujuta ettegi, et ma võiksin kunagi ära kaduda? 
Ma ei tea. Minu elu suured eksistentsiaalsed küsimused. 

Ma tahaksin lihtsalt, et tuleks ka aeg, kus mu inimestel on mulle tõeliselt aega. 
Kus ei ole nii, et "meie aja" sisse mahub veel kari teisi inimesi ja sada sõitu. 
Minu suve siiani kõige armsamad hetked olid need, kui Märt mu lihtsalt kohvile vedas :) 
Niisama, lihtsalt. Ja seda ma ju ainult tahangi. 
Et ma ei peaks teid alati ja pidevalt jagama teiste inimeste ja kohustustega. 
Ma tahaksin vahel lihtsalt maha istuda, lobiseda ja teed luristada. 
Ja kui seda kõike saaks veel nii, et teil pole sel ajal vaja ka mingit joovastavat värki, 
Siis see oleks eriti ülim. 
Et olekski nii, et ma ei pea kantseldama ega muretsema ega jooksma, ja teie ei pea ka. 
Ma tahaks kvaliteetaega saada, nohh :D 
Ja SIIS võime rääkida rahadest ja komplimentidest ja asjadest :D 

Me ei pea isegi maanteid mõõtma selleks. 
Mängime lauamänge näiteks ja käime öösel ujumas. 
Ma ei tea. 
Leidke aega mulle. Kui see just väga isekas palve pole. 
Ma ei tahaks egoistlik olla, aga natuke väärtustamata tunne on :) 

Kes tahab minuga koos villased sokid jalga tirida 
Ja tekkidesse mässitult filmimaratoni teha? 
Või midagigi... Mul on tunne, et vihjamisest pole eriti kasu vist, eh? :D 
Kui paar nädalat veel mööda läheb ja keegi mind kuulda ei võta, 
Siis korraldan Facebookis ürituse pealkirjaga "Hinda oma autojuhti päev"