Kuidas ma tööd otsin ja suhkrulubadust pean.

Minu elu on nii raske! Ausalt. Kõik oleks palju lihtsam, kui ma ei saaks suurt ja rasvast paanikaatakki juba puhtalt CV saatmisest. Igatahes ma olen ennast ületanud ja saatnud CV-d absoluutselt igale poole, kus mul vähegi lootust võiks olla. Noh, tõlkimisest kuni kasiinodiilerini praktiliselt. Kusagil mul ju lõpuks peab näkkama kah :D Kõik kes mind tunnevad, kinnitavad pidevalt, kui tore ja armas ja lahe ma olen, mul oleks vaja ainult mõnele tööintervjuule saada, et potentsiaalsed tööandjad seda ka märkaksid. Ma ausalt tahaksin lihtsalt juba teha MIDAGI noh :) 
Tööotsimine on üldse üsna kurb teema siin Eestis. Kui F. mulle ütles, et tema saatis Kanadas 25 CV-d päevas, siis ma olen oktoobrist saadik kokku umbes 25 CV-d saatnud vist :D Ja vastuseid ei kipu ka tulema, ise tuleb eeldada, et kui poolteist kuud on vaikus olnud, siis vist ei mõiganud... Ma tean ju küll, et seda vaikust ei saa isiklikult võtta, aga no pagan, pärast nii mitut kuud tekib ikka veidi selline luuseri tunne. Noh, mis seal ikka. Lõpuks peab ju midagi toimuma hakkama. Ses mõttes, et ma olen alles 30, mul on vähemalt 35 aastat aega veel tööd otsida ja leida :D
Nii. Vahetame teemat. Minult on ikka uuritud, et kuidas see suhkrulubadus läheb ja kuidas ma siis söön ja kas jube raske ei ole. Ma mõtlesin, et pühendan siin mõne rea sellele teemale. Üllataval kombel ei ole see suhkru ja kunstlike magustajate mittesöömine üldse nii kohutav, kui võiks arvata. Raske on kuu lõpus, kus mul tavaliselt ei ole eriti üleliigset raha ja poes tuleb äärmiselt piiratud eelarvega toimetada. Kui kuu alguses saab süüa värskeid puuvilju ja juurvilju ja igast head-paremat ja tunda end mõnusalt, siis kuu lõpus on lood kurvemad. Siis puuviljade jaoks enam raha ei ole. Ja juurvilju saab ainult hädapäraseid. Et kartulit ja... Porgandit. Ja ongi. Vaheldust siis väga enam ei ole. Kuidagi on ikka nii, et poodides on soodukaga peamiselt need poolfabrikaadid ja maiustused ja saiad-leivad, mida mina süüa ei tohi. 
Teine asi on maapoed. Kuna ma nüüd maakohas elan, siis on kaubavalik meie pisikeses poes eriliselt piiratud. No ausalt, kõik lihad on marinaadis. Vahel ei ole juurviljaletis isegi kartulit, pirnidest ja värsketest šampinjonidest rääkimata. Kuidagi tuleb hakkama saada, aga jah, muidugi oleks siin lihtsam tuua koju paar pakki küpsiseid ja pannkoogijahu ja marinaadis liha ja... Üldiselt ma sööngi kuu lõpus kartulit ja hakklihakastet või kanafileega pastat, midagi, mille koostisained oleksid odavad. Ma täitsa tunnistan, et ma olen oma pastasse vahel ikka sulatatud juustu või midagi pannud, mis ei ole 100% suhkruvaba, aga beggars can't be choosers :D
Üldiselt ma olen enda üle päris uhke ikkagi. Retseptidega tuleb väga loominguline olla, sest osad vanad lemmikud on tulnud välja visata (pilaff! mina ei oska seda head-head rooga ilma suhkruta teha. Ikka ketšup ju), osad on mul aga aja jooksul nii tihti menüüs läbi käinud, et enam ei taha nagu (kotletid! nii lihtne teha, nii head, aga kui ikka kuus kaks korda kotlette teha, siis väga rohkem ei taha). Ma otsin pidevalt netist asju, mida võiks kokata, aga mille portsjoni hind ei tuleks üle mõistuse kallis. Muidugi ma tahaksin kodus kevadrulle vorpida ja mida iganes, aga eelarve näiteks ei kannata väga aasia toite välja, neis on ikka metsikult koostisaineid :D 
Üldiselt mu päevamenüü on lihtne. Hommikuks on puder (soola ja võiga) või omlett. Lõunaks on kartul ja köögiviljad ja mingi liha... Ja õhtul nosin kodujuustu või lõunaülejääke või puuvilju... Noh, mis parajasti huvitav tundub :) Väga ei piira ma muidu millegagi, toitudes on ikka võid ja asju, sealiha võib minu poolest ka väikese pekitriibuga olla, pole hullu... Kala tahaks rohkem kui saab, aga noh, üksinda elades on kalaga paratamatult raske. Forellid ja lõhed on nii suured, et neid ei jaksa ära süüa (ja pärast külmutamist pole punane kala ikka üldse enam see!), lesta saab ikka harva, külmutatud valget kala pole ma siiani õppinud normaalselt kokkama, ikka jääb ta kuiv ja laguneb ära ja... 
Smuutide tegemise lõpetasin ma nüüd vahepeal ära, kui ma kusagilt lugesin, et see pole ikka õige, et oma toit niiviisi püreeks lastakse. Noh, ega ma neist väga puudust ka ei tunne. Puuvilja saab ju ikka. ja pähkleid söön ma ka. Ainult mitte maapähklit, need mulle ei meeldi. 
Ainus kõige raskem osa on väljas söömine, mida ma õnneks viimasel ajal üsna harva harrastan. Ja meie kodurestode ring, kus ma paratamatult ei saa nõuda, et kõik mulle puuviljasalatit teeksid. Et eks neid väikeseid petukaid tuleb ikka ette. Minu põhimõte on algusest peale olnud see, et 100% suhkruvabalt ei õnnestu nagunii elada, kui ikka elada ka tahad :D Ikka tahaks ju vahel restorani minna, või kellegi vägevat sünnipäevatorti maitsta või... Näiteid on sadu. Ja ma olengi kogu aeg mõelnud, et vähendamine on iseenesest juba hea, mis see üks dessert kord kuus mulle siis tegelikult ikka teeb? Võrreldes sellega, kuidas ma omal ajal kummikomme näost sisse ajasin :D 
Ainuke raske hetk oli nüüd paar päeva tagasi, kui meie kohalikus maapoes remondimehed kogemata külmikute elektrikaabli läbi lõikasid. Ja jäätiseletid hakkasid sulama. Ja poes oli paanika. Ja jäätist jagati kõigile tasuta ära. Küla oli TÄIS õnnelikke lapsi, kellel näpus suured kotid jäätist :) Ma sattusin täiesti kogemata ka poodi oma munavarusid täiendama, ja muidugi pakuti mullegi tasuta jäätist. Mul oli ikka veits tegemist, et seletada, miks ma nende tasuta jäätist ei taha :) Müüja rõhutas mulle ausalt vist kolm korda, et aga see on ju TASUTA :D Noneh, aga mis teha... Niisama oma tillukest jääkappi ma ka täita ei taha, et siis külalisi ootama jääda :) Jätsin jäätised poodi. Ja teine asi, kui ikka kodus juba magusat on, siis on kohe ju kiusatus ka sada korda suurem! Kui kodus midagi suhkrust polegi, siis ei tule selle pealegi, et midagi puudu oleks. Aga kui õed oma pooliku Coca-Cola mulle siia jätsid, siis natuke oleks tahtnud ikka patustada küll :D Kuigi ma lõpuks valasin selle lihtsalt kraanikaussi. Mis ta lahtub mul kusagil külmikus, keegi järgmisel kuul seda ju nagunii enam ei joo. 
Vot nii. Ei midagi ületamatut :) Natuke rohkem tuleb lihtsalt planeerida. Ja kodus peaks ikka alati mingi varu puu-ja köögivilju ja asju olemas olema. Ja mul on üldiselt ikka jääkapis mingi lihavaru ka alati. Kuu lõpus on siis ju hea võtta :D