See ongi elu: Healthy living

Igal asjal, mu sõbrad, on kaks külge. Näiteks laupäeval: käisime M. ja A.-ga matkarajal Kakerdaja rabas. Kümme kilomeetrit jalgsimatka, aasta esimene grillimine, päikesepaiste, keha tootis mühinal D-vitamiini... Aga grillimise juures on jälle see halb asi, et suhkrulubadusest küll väga kinni pidada ei saa. Kohe räägin lähemalt.
Me saime kell 11 kokku, aga linnast sõitsime välja alles kella 12.15 paiku. Sest poes oli vaja käia, ja tanklas. Aga mina olin juba saabumisega hilinenud, sest ma panin koerale loomaarsti aja. Tal on nimelt juba pikemat aega nohu. Käib, lõug tatine, ja aevastab kogu aeg.
Plaan oli selline, et matkamise lõpus teeme grilli. Mul on autos grilltarvete kast, kus on sees pappnõud, grillvardad, süütetabletid, lihatangid ja muud vajalikud värgid. Leppisime kokku, et ostame kamba peale toidu. Esiteks, kui grillimise idee tuleb suhteliselt viimasel hetkel ja pole võimalik oma liha marineerida, siis ei saa kuidagi vältida suhkrut oma lihatoodetes. Seda on grill-liha marinaadis ja vorstides ja toorsalatites ja üldse igas võimalikus kohas. Hea, et me keegi suured ketšupi fännid pole, sellest oleks kohe korraliku magustoidu jagu suhkrut saanud. No mis seal ikka. Ma pole ju kunagi lubanud, et ma nüüd enam elus teragi suhkrut ei söö. Pidulikel puhkudel ikka võib :)
Kakerdaja raba on tõeliselt kena! Aga ma pean ütlema, ma vist fännan Viru raba isegi rohkem. Ma ei tea, kas asi on vaatetornis või mis, aga mulle meeldib Viru raba rada nagu rohkem. Lihtsalt soovituseks, kui keegi tahab ideid matkaradade suhtes :) Teine asi, Kakerdaja juurde viib hirmus kehv ja mudane metsarada, kust minu tilluke metspõrsas küll kuidagi läbi läks, aga paar korda oli hirm küll, et sinna me jääme. Eriti praegusel aastaajal, kus metsarajad on kõik pooleldi lumes ja jääs, pooleldi põhjatult mudased. Kord olid sügavad roopad, kus minu auto madal põhi pidevalt maad kündis, kord olid mudajärved, kus tundus, et rattad ei ulatugi põhja :)
Grillimisega veel selline asi, et me enne ei teadnud, aga kodust peaks paar kuiva halgu tulehakatuseks kaasa haarama. RMK varustab oma grillplatse küll väga kohusetundlikult puudega, aga praegu on kõik need puud jube märjad. Meil kulus poolteist pakki salvrätte (põlevad nii ilusti! kohati pareminigi kui ajalehepaber) ja terve pakk süütetablette, et kolm märga halgu sellisesse staadiumisse saada, et neist peale vingugaasi ka kuumust hakkaks eralduma :D Lõpuks saime ikka vorsti ja liha ja kõike, aga see võttis palju vaeva ja pühendumist. Mitu korda käis läbi mõte, et äkki jätaks selle sussimise ja läheks kusagile söögikohta.... Aga kogemus oli seda väärt :) Esimene grillimine tehtud, esimene matkarada läbitud, ilm oli ilus, sõbrad olid toredad... Jahh, nüüd tuleb end ainult kätte võtta ja selliseid sportlikke laupäevakuid tihemini teha.
Ma panen teile meie ettevõtmisest pilte ka.

P.S. Kes mures olid, siis koeraga on tegelt kõik enamvähem. Saime antibiootikumid, nüüd tuleb talle kuidagi 4 tabletti päevas sisse vägistada, aga üldiselt sai ta kiita, et ta on kepsakas ja tegus ja energiline küll oma vanuse kohta :) Ta sai isegi esimest korda elus suukorvi pähe! Vat, kus on murdja mul :D Üllatavalt kombel talus ta seda üsna mõistlikult isegi...