Bliss

Mul oli asjalik ja tihe nädalavahetus. Kui ma neljapäeval Tallinnast lahkusin, siis ma juba täitsa teadsin, et ema tuleb reedel ja laupäeval tulevad õed ja mul on vaja Tartusse sõita... Tartus oli ülitore muide :) Ma nägin oma kallist tibulindu, kes tegi mulle parima sünnakingi ever ja ma sain oma toa seinale maailma kaardi, kus saab ära värvida riigid, kus ma käinud olen. Sellega seoses avastasin ma, et mul on kiiremas korras vaja Venemaal ära käia, et see kaart natuke asjalikum välja näeks. Jah, suvise Lõuna-Eesti reisi ajal me korraks toetasime oma jalad ja autorehvid Venemaa pinnale, sest kusagil kaugel Eestimaa nurgas on jupp kruusteed, mis läbib de fakto Venemaa territooriumi, aga on antud eestimaalastele kasutada. Aga ma leian, et see on ikka petukaup, kui ma selle mõne minuti pärast nüüd oma kaardil terve Venemaa ära värvin. Mul on enamat vaja. Peaks tegema kiire rongireisi Sankt Peterburgi, ma arvan. 
Tartu oli niiiiiii tore! :D Päriselt. Ma naersin palju ja sõitsin palju ja kuulasin palju muusikat ja sõin üsna head hiinakat ja nägin oma musirulli ja sain kingituse ja nägin oma kauakadunud onupoega ja lobisesin ja... Muidugi oli Dylan oma tuntud headuses. Et no mul ei ole kriitikat, ta on lihtsalt nii nummi. Sõit meeldis mulle ka. Ma igatsen selliseid zen-meeleolus veedetud pikki autosõite, kus sa oled üksi ja saad südamtetunnistuse piinadeta kuulata kõike oma kantrit ja popi ja jõululaule ja laulda kaasa ja... Ma ei mõista inimesi, kellele ei meeldi pikad autosõidud. Ausalt. Sest nii, nagu mina seda näen: autos veedetud tunnid on nagu aeg väljaspool aega. See on periood, kus sa ei saa nagunii midagi muud teha, seda ei puuduta kõik eelmised või tulevased probleemid ja mõtted. See on tasuta time out. Sa istud ja sõidad ja pead kohale jõudma, vahepealne on see, mida sa muuta ei saa. See on võidetud aeg. Jackpot. Sa paned hea muusika peale või lobised kaaslastega või mõtled oma mõtteid, aga sa ei lase sinna sisse immitseda sellel, mis on tulemas. St mina, vana ärevushäirik ja depressiivik, ei mõtle sõidu ajal kunagi sellele, kuhu ma saabudes auto pargin või mis kell ma kusagil olema pean või veel tuhandest õudsest asjast. Sõit on minu aeg väljaspool aega. See ei tohi olla ärev või kurb. Isegi, kui lõppeesmärk on ärev või kurb. Sõit peab olema rahulik ja mõnus. Sõit peab olema rahulik ja rahustav. Sellepärast ma ei mõista, neid, kes vihkavad pikki autosõite. Lühikese sõidu ajal ei jõua ju korralikult maha rahuneda? 
Õdesid oli ka hea üle pika aja näha. Ega meil muidugi palju aega ei olnud üksteisele, aga õnneks on detsembris tulemas B. sünnipäevakink, milleks on girls only spa-päev ja hotellikülastus. Siis peaks olema aega küll, et lobiseda ja värki. Ma täitsa ootan. Et saaks basseinis loksuda ja saunas higistada ja restos õhtust süüa. Ja noh, puhata ja mängida :D 
Ma olen alati rõõmus, kui mu famiilia saabub. Ja ma ei häbene tunnistada, ma olen alati rõõmus, kui nad lahkuvad :D See lihtsalt on nii, ma armastan neid narruseni, aga pagan, ma olen harjunud üksi elama. Ja see rahvaste ränne ajab mind ikka päris ärevaks :D Ma olen kontrollimaniakk ja igasugused planeerimatud situatsioonid tekitavad minus sügavat ebamugavust. 
Nüüd on mul aeg sättima hakata. Sest ma ei saa unustada oma sõpru siinsamas kodukandis, me lähme M. juurde kohvitama ja plaane tegema! :D Gaaad, ma armastan oma sõpru. Nad on lihtsalt nii toredad. Mul on hea maitse :D