Baby be my love song

Nüüd on siis sügis ametlikult maale jõudnud. Ja ma ei mõtle siinkohal enam lihtsalt värvilisi lehti ja kuldkollast päikesepaistet. Nüüd on siis külm ja vihmane. Kohe ikka päris külm. Ma sain inglismaalt oma esimese talveasjade paki kätte, kus sees oli kaks pikka ja korralikku kampsunit. Ühte ma pole seljast ära võtnudki praktiliselt sellest hetkest kui see saabus :D Eriliselt meeldiv on muidugi end hommikul kell kuus pimedas voodist välja rullida, kobamisi kaheksa kihti vatte selga tirida ja koeraga õue minna. Mu kõige ebameeldivam osa päevast. Ja pagana langenud lehed jäävad minu notsu kasukasse nii korralikult kinni, et ma pärast nopin neid tal kõhu alt veel tükk aega. 
Mina tegelen endiselt vaikselt joonistamisega, sest see tundub nagu hästi sügisene asi, mida teha. Noh, istud oma teetassiga päikeselaigus, kampsun ümber, ja kriipseldad. Muidugi valmis asjadega ma niii rahul ei ole. Pigem natuke nukker, et kõik nii algeliselt välja kukub. Eks ma harjutan edasi. 
Ja ma luban-luban-luban, mida ma muide endale olen juba nädal vähemalt lubanud, et täna tuleb suurpuhastuse päev. Põrandad lausa karjuvad juba tolmuimeja järele. Aknad tahaks ka ära pesta mingi hetk, enne kui talvised temperatuurid kätte jõuavad. Jah, ma luban, et ma täna tegelen põrandatega vähemalt, kui akendeni ei jõua. 
Avastasin, et maapoodides on muide jube kurb valik lõhnaküünlaid. Ei midagi sügise- või talveteemalist, kõik on mingid piibelehe- ja roosilõhnalised. Aga minul on sügis ja seega küünlahooaeg täiega avatud. Nüüd ma siis põletangi suures meeleheites õelt eelmisteks jõuludeks kingituseks saadud kaneeliküünalt. Ja mitte meeleheites selles mõttes, et see halb küünal oleks, vaid ma hoidsin seda erilisemaks puhuks :D Vott nii, veelgi kinnitust sellele, et elu maal on raske. Jepsiduu. Aga heaks uudiseks kõigile mu sõpradele ja tuttavatele, kes ei tea, mida mulle jõuluks kinkida: igast mõnusad mitte-lillelõhnalised lõhnaküünlad on äärmiselt teretulnud. Meil siin on neid raske saada.