I did the thing!

Jeps. Täna on olnud uhke päev. I did the thing, mida ma olen lubanud teha alates detsembrist. Issand, aeg lendab! Ühesõnaga, enamus vist ei oleks üsna uhked selle üle, et nad täiendavad nüüdsest Eesti Vabariigi töötute ridu, aga... Damn, ma tegin sammu. Okei, piisii-piisiikese beebisammu, aga ikkagi. Ja ma peaaegu poleks üldse täna asjani jõudnud. Ma lähen ikka ülikergesti paanikasse :D Ja siis ma kiilun kinni. Ja siis ma ei suuda enam adekvaatselt mõelda. Igatahes: saabusin töötukassa ukse taha, nägin uksel silti: 29.10 oleme koolitusel, kedagi pole, helistage infotelefonile. Noneh, keerasin otsa ringi, läksin autosse, sõitsin toidupoodi ja... Hakkasin mõtlema. Pole täna ju 29? Ei ole jah :D No ostsin siis oma kraami ära, käisin apteegis ja fotolaboris ja lonkisin töötukassasse tagasi :D Polnudki nii hull, kui ma arvasin. Kõik olid täitsa sõbralikud isegi, arvestades, et ma pole aastaid tööl käinud, haigekassat omanud, töötuna arvel olnud... Ühesõnaga, I was off the grid. 
Nüüd ma siis olen jälle tagasi riigi vaateväljas. Noh, mitte just särava tähena, aga ikkagi. Riik pakub mulle isegi haigekassa kindlustust, ma loodan. See oleks tore. Saaks arstiarved väiksemaks ja nii. Ja tihemini kohal käia :D Noh, töötukassal on igast põnevaid vabaaja veetmise viise ka, teate küll: koolitused ja täiendused ja tööharjutused. Ma võiks neid asju teha küll. 
Ma olen täna tubli olnud igatahes. Beebisammud küll, aga ikkagi sammud. Eks nüüd siis näeb, mis saama hakkab. Töötukassas on igatahes väga innukad ja positiivselt mõtlevad inimesed, seda ma ütlen kohe ära. Esimese asjana pakuti mulle juhiabi positsiooni ühes päris suures kodumaises ettevõttes. Noh... Ikka tuleb tähtede poole püüelda :D Aga kui meie vabariigi ühe suurema ettevõtja dokumendid ja kirjavahetus läbi minu käima hakkaks, siis oleks vist nädal aega vaikust ja hullumaja, enne kui ta kellegi teise sellele positsioonile hangiks.. Minu julgus ei luba küll oma kandidatuuri nii vastutusrikkale kohale üles seada :D Kuigi see oleks kindlasti üliäge kogemus ja töö... Peaks sekretäriks õppima :D 
Talv hakkab saabuma, rahvas. Jõul pole ka enam kaugel :D Ma olen otsustanud novembris hakata vaikselt jõululainele liikuma. Päris hästi on siiani mõiganud see enese tagasihoidmine. Ei tahaks liiga vara kogu auru ära kulutada ju... Noh, aga novembris võib ikka juba hakata jõulukaarte vorpima ja muusikat kuulama ja mõtlema uue jõulupuu peale. Ma nimelt avastasin pärast kolimist, et meie uus tilluke elutuba ei mahuta enam meie suurt 180 cm kõrget kunstkuuske üldse ära. Tuleb alternatiive vaatama hakata. Kas kinnitada köiega lakke või osta uus ja väiksem, mis mahuks kapi peale :D Ma teaaaaan, ma olen hull oma jõuludega, aga olgem ausad, see on täielik aasta kõrghetk. Parem kui sünnipäev ja jaanipäev kokku :D Ja kes tahab jõulukaarti? Ma see aasta saadan Eesti siseselt ka mõned. Lihtsalt, et te teaksite. Kui keegi peaks tahtma, siis andke mulle teada ja ma panen teie nime kirja. Ja mingeid võltse digitaalseid jõulukaarte mina saatma ei hakka. Ainult sellised isejoonistatud ja soperdatud ja vihmametsadesse tühje kohti tekitavad paberkaardid, mis potsatavad teie muidu ainult arvetest pungil postkastidesse. Aga kuni november ei ole veel käes ja tuleb end tagasi hoida, kritseldan ma oma uude sketchbooki igasuguseid huvitavaid asju, sest ma hankisin omale need vägevad akvarellpliiatsid ja söepliiatsid ja vesivärvid, et ma saaksin ikka natuke oskusi lihvida. Minu lemmikud on siiani söepliiatsid, käi pekki, kui tore on nendega mässata :D 
Vaatame nüüd, mis pilte ma teile leian... Ma käisin just täna fotolaboris ja lasin peaaegu 140 fotot välja printida :D Mul on seega pakk fotosid peos, kõik on väga nunnud ja ägedad ja ootavad hetkel albumisse panemist, aga digitaalseid asju... Ehhhh..