Reisipalavik ja unehäired

Ma olen otsustanud homsest ametlikult reisipalavikku nakatuda ja hulluda :D Et siis on mul vabad käed nimekirju koostada, kaheksa korda kotti pakkida, nuuksuda, võdiseda ja muretseda, et ma ei tule enam kunagi tagasi. Või veel hullem - ei saa minemagi. 
Õed olid mul terve nädalavahetuse külas, meil oli ülitore. Reedel käisime teatris Oscarit ja Roosamammat vaatamas. See on siiani üks ilusamaid ja südantmurdvamaid asju, mida ma näinud olen. Ja kõige ilusam osa tervest etendusest on alati see pikk-pikk-pikk vaikus saalis enne aplausi. Paljud üritavad selle aja sees vaikselt nuusata ja pisaraid kokku pühkida :) 
Laupäeval oli meil lausa kirjalik plaan. Hommikul tegi Kriss meile praemunast keskmega saiu ja kohvi ja väga perekondlik hommikusöök oli :) Siis käisime linnas, ostsime Grillerzist burgereid, sest kui Mihkel Raud juba midagi kiidab, siis tuleb see ära proovida. Mina muidugi olin seal enne juba käinud, aga õed mitte. Ooteaeg oli ehmatav pool tundi. Aga Mihkel Raua lemmikburgerid on ootamist väärt. Muidu ma ei ole selline hull burgerifänn, aga see kolme juustuga burks, mille ma seekord võtsin, oli küll hea. Ma arvan, et vahe oli selles, et seal oli kolm juustu vahel, üks neist sinihallitus, mis andis kogu burksile sellise küllaltki tugeva ja keskmisest veits soolasema maitse. Mulle Grillerzi juures enamasti just ei meeldi väga see, et pihvid on neil üsna maitsetud. Et burgeri lõpupoole, kui kaste on otsas, on suu magedat hakkliha täis.. A seekord ma jäin väga rahule. Et siis see juustudega burger on lahendus mu murele :D
Peale lõunasööki oli meil väljasõit põhjaranniku kaunimatesse paikadesse. See tähendas, et ma tutvustasin oma õdedele Hara allveelaevade baasi ja lagunenud sõjaväehooneid. Me käisime Viinistus ka, aga kahjuks jäime tund aega hiljaks ja kunstimuuseum oli juba kinni... Õhtul toimusid lauamängud, mis mõnedele kestsid hommikul kella viieni. A. & A. astusid ka läbi ja mängisid meiega. Mina võitsin. Mõlemad korrad :D
Täna tegin mina prantsusepäraseid röstsaiu ja B. tegi banaanipannkooke. Hullult tore nädalavahetus oli. Ma sain isegi varajase sünnakingi: raamatu ja märkmiku. Märkmik on selline romantiku unistus: lillelise kaanega ja stiliseeritud lehtedega. Peab ikka hakkama jälle luuletusi kirjutama, miski muu ei tundu nagu õige sinna kribada :D Ei hakka ju nii ilusat asja reisipäevikuna kasutama ja seljakotis mööda maailma vedama... 
Nüüd me oleme notsuga kahekesi jälle. Kuidagi vaikne ja veider on, aga ma lohutan end sellega, et järgmine nädal tuleb see-eest eriliselt tegus. Nii palju asju on vaja enne reedet korda ajada. Pesu pesta, pakkida oma kott, pakkida koera kott, koristada korter, organiseerida sularaha, anda ära vee- ja elektrinäit... Ja sada muud asja, mida pole isegi põnev lugeda, tegemisest rääkimata :D 
Ma olen lihtsalt nii elevil. Sest kamoon, Portugal. Ja Portugalis on meil viimased kaks ööd sellises linnas nagu Sintra. Mis peaks olema iga väikese printsessi unistus. Palju losse ja asju. Ma pean oma tiaara kaasa pakkima. Ja paar ilusamat kleiti. Sest ma kavatsen hõljuda mööda seda linna kaks päeva nagu ideaalne väike kuninglik kõrgus. Jeesshhhh.
Ma viskan teile pilte ka. Sest ma olen lahke ja armastav jumal.