Ma istun siin ja elan üle üht tillukest paanikaatakki, sest mul on uued rohud. Praktiliselt, võib öelda, esimesed antidepressandid mu elus. Ja hetkel ei tundu miski nii suur ja oluline ja õudne, kui selle pisikese tableti allaneelamine. Mis edasi saab? Kas ma kaotan iseenda? Kurat, ma ju tean, et need on hea eesmärgiga ja et see oli ÕIGE asi. Aga ma lihtsalt ei suuda. Ma lihtsalt ei suuda... Ma tahan, et keegi oleks siin ja ütleks, et kõik on OK. Ja hoiaks mu kätt või midagi. Saate aru, kõigist mu hirmudest on praegu see tilluke tablett kõige suurem.
Ma lihtsalt ei taha ennast ära kaotada. Aga vanaviisi ka jätkata ei saa. Kõik on OK. Lihtsalt... Öelge keegi, et kõik on OK.
P.S. Jah, ma võtsin selle tableti ära. Ja mul siiski on inimesi, kes on valmis ilma küsimuste ja seletusteta kinnitama, et kõik on perfectly fine. Kõik saab korda.
No comments:
Post a Comment