Esiteks: ma vabandan kõigi oma sõprade ja sugulaste ees, et ma täiesti kadunud olen olnud praktiliselt kümme päeva. Mul on iseendaga nii palju tegemist olnud, et ma olen südametult oma telefoni vaiksel režiimil hoidnud ja kogu maailma vältinud. Ma ei julge veel lubada, millal see seis muutub.
Teiseks: ma vist hakkan aru saama, kuidas need rohud töötavad. Noh, peale selle, et nad ajavad mind lootusetult iiveldama, mille tõttu ma toitun praktiliselt ainult banaanidest. Ausalt, minu kodupoe müüjad arvavad ilmselt, et ma pean kodus karja gorillasid selle banaanikoguse järgi, mida ma pidevalt ostan. Aga jah, need tabletid ei tee õnnelikuks. Või rõõmsamaks. Või... Nojah, nad lihtsalt teevad funktsioneerimise lihtsamaks. Ma avastan end vaikimisi tegemas asju, mis alles paar nädalat tagasi tundusid sama hullud kui Mount Everesti vallutamine. Jah, ma mõtlen väikeseid ja lihtsaid asju, mille tegemine igale normaalsele inimesel tundub loogiline ja elementaarne. Nagu nõudepesu või ahjukütmine või peapesemine. Oli päevi, kus enese voodist väljarullimine tundus liiga suure ülesandena.
Jah, koduväliste asjade tegemine on ikka veel päris keeruline, aga liiga kiiresti ei saagi liiga palju loota. Ikkagi esimesed kümme päeva alles :) I feel hopeful. Isegi, kui ma suurema osa ajast tunnen end samal ajal pidevalt nagu merehaige :D Ma olen vist peamiselt kehvas tujus, sest mu menüü koosneb kuivikutest ja banaanidest. Ja mulle pole nälgimine kunagi hästi sobinud, tühi kõht muudab mu mõrvarlikuks.
Enivei. Siin on mu update. Mitte midagi põrutavalt põnevat mul rohkem raporteerida ei ole. Ma lihtsalt üritan endaga kuidagi hakkama saada. Ja samal ajal mitte kõiki oma sõpru-tuttavaid minema peletada :D Mul lihtsalt ei ole praegu energiat kellegi teise jaoks. But I still luv ya.
Jan 27, 2015
Jan 18, 2015
I didn't lose my mind, it was mine to give away...
Nii. Siin ma siis olen. Tere, maailm! I'm a mess.
Ma istun siin ja elan üle üht tillukest paanikaatakki, sest mul on uued rohud. Praktiliselt, võib öelda, esimesed antidepressandid mu elus. Ja hetkel ei tundu miski nii suur ja oluline ja õudne, kui selle pisikese tableti allaneelamine. Mis edasi saab? Kas ma kaotan iseenda? Kurat, ma ju tean, et need on hea eesmärgiga ja et see oli ÕIGE asi. Aga ma lihtsalt ei suuda. Ma lihtsalt ei suuda... Ma tahan, et keegi oleks siin ja ütleks, et kõik on OK. Ja hoiaks mu kätt või midagi. Saate aru, kõigist mu hirmudest on praegu see tilluke tablett kõige suurem.
Ma lihtsalt ei taha ennast ära kaotada. Aga vanaviisi ka jätkata ei saa. Kõik on OK. Lihtsalt... Öelge keegi, et kõik on OK.
P.S. Jah, ma võtsin selle tableti ära. Ja mul siiski on inimesi, kes on valmis ilma küsimuste ja seletusteta kinnitama, et kõik on perfectly fine. Kõik saab korda.
Ma istun siin ja elan üle üht tillukest paanikaatakki, sest mul on uued rohud. Praktiliselt, võib öelda, esimesed antidepressandid mu elus. Ja hetkel ei tundu miski nii suur ja oluline ja õudne, kui selle pisikese tableti allaneelamine. Mis edasi saab? Kas ma kaotan iseenda? Kurat, ma ju tean, et need on hea eesmärgiga ja et see oli ÕIGE asi. Aga ma lihtsalt ei suuda. Ma lihtsalt ei suuda... Ma tahan, et keegi oleks siin ja ütleks, et kõik on OK. Ja hoiaks mu kätt või midagi. Saate aru, kõigist mu hirmudest on praegu see tilluke tablett kõige suurem.
Ma lihtsalt ei taha ennast ära kaotada. Aga vanaviisi ka jätkata ei saa. Kõik on OK. Lihtsalt... Öelge keegi, et kõik on OK.
P.S. Jah, ma võtsin selle tableti ära. Ja mul siiski on inimesi, kes on valmis ilma küsimuste ja seletusteta kinnitama, et kõik on perfectly fine. Kõik saab korda.
Jan 4, 2015
I am done.
Ma ikka ei ole loodud eluks inimeste seas, ausalt :D Ma tunnen, et ma lähen hulluks, kui ma veel 24 tundigi pean kellegagi koos elama. RRHHH. Kõik ajab närvi juba, absoluutselt kõik. Mul on hädasti vaja mõnda nädalat rahu ja vaikust ja üksindust ja omaetteolemist.
Ma tahan üksi poes käia, et saaks kolme minutiga asjad ostetud ja autosse tagasi. Ma tahan üksinda ärgata, et võiks otse tassi pätikat teha ja hommikumantlis ringi hõljuda ilma kellegi tundeid riivamata. Ma tahan üksinda päevi veeta, et ei peaks pideva small talkiga oma ajusid vaevama. Ma lihtsalt ei ole selliste asjade jaoks õigesti ühendatud. Minu jaoks on igasugune seltskondlikkus ja sõbralikkus nagu... Töö. Noh, et oma loomulikus olekus ma müdistaks kodus ringi nii, et ei ütleks kellelegi sõnagi, luristaks oma kohvi, praeks omale muna, kaoks ära, tuleks tagasi... Ma pean reaalselt pingutama ja meeles pidama, et teised kipuvad solvuma, kui sa teatud asju ei tee. Noh, näiteks tervele perele kannutäit kohvi, või ei paku kõigile sooja võileiba, kui ise sööd. Või ma ei teagi. Keeruline, noh.
Mingid asjad, mis kõigi jaoks on kuidagi loogilised, minule küll ei ole. Mul ei ole kannatust, et pikalt arutleda ja seletada ja õpetada ja planeerida. Ma tahaksin, et asjad lihtsalt töötaksid. Noh, et kui sa ei oska meie telekapulti kasutada, siis ära näpi ja loe raamatut. Või kui sa ei suuda oma veiniklaasi ära pesta, siis hoia oma näpud nõudest eemale ja kasuta plasttopse. Või midagi sellist. Ja kuidas on võimalik, et inimene ei oska äkki avada ja sulgeda uksi või süüdata ja kustutada tulesid või... No paganas, kui sa elada ei oska, siis istu paigal ja ära näpi asju!! Ma lihtsalt kaotan väga kergesti kannatuse ja vihastan. Ja siis teised solvuvad. Mulle selline teistega arvestamine ei meeldi :D
Jah, kui ma sõpradega väljas käin või külalisi kutsun, siis ma loomulikult pingutan ja mõtlen ja arutlen ja lobisen, aga ma suudangi seda siis planeeritult teha mõned tunnid. Ja siis ma tahan, et maja oleks vaba ja ma saaksin oma rutiini tagasi. Kõige õudsem on, kui maja on kaks nädalat järjest rahvast täis ja kogu aeg peab tsiviliseeritud olema. Ja kõik on nii pagana abitud. Ei saa ise kapist toitu kätte ega ise linna ja tagasi ega poodi ega kuhugi ja voodeid tuleb pidevalt üles teha ja nõusid pesta. Ja telekas röögib alatasa ja muusika mängib ja vaikust ei ole ja kõik tahavad suhelda :D Puhas õudus.
Ei, mulle see üksindus täitsa sobib. Et ma otsin ise inimesed üles, kui mul väga igav hakkab või tekib tunne, et häälepaelad on suurest kasutamatusest roostes. Ja siis ma saan paari tunniga oma suhtlemisvajaduse täidetud ja võin koju tagasi minna. Ma olen lihtsalt selline... Erak.
Vahel harva, muide, on küll olukordi, kus ma tunnen, et kodus on kuidagi metsikult rusuv olla ja ma kardan üksindust ja üksinda magamist ja üksinda ärkamist ja... Ja siis ma vahel tahaksin, et inimesed tuleksid ja oleksid öö minu juures. Et ma hommikul siis oleksin kena ja praeksin neile muna ja saadaksin nad koju :D Aga minu sõbrad on nii tuhmid, et nad lihtsalt ei saa kunagi aru, et ma tahaksin, et nad minu juures oleksid. Ja mina ei taha otse küsida. Ja lõpuks tuleb välja, et ma saan oma hirmudest hoolimata ikkagi üksi ka hakkama, polegi hullu :)
Üldiselt on kõik tore. Lihtsalt puhata tahaks :D If it makes any sence.
Ma tahan üksi poes käia, et saaks kolme minutiga asjad ostetud ja autosse tagasi. Ma tahan üksinda ärgata, et võiks otse tassi pätikat teha ja hommikumantlis ringi hõljuda ilma kellegi tundeid riivamata. Ma tahan üksinda päevi veeta, et ei peaks pideva small talkiga oma ajusid vaevama. Ma lihtsalt ei ole selliste asjade jaoks õigesti ühendatud. Minu jaoks on igasugune seltskondlikkus ja sõbralikkus nagu... Töö. Noh, et oma loomulikus olekus ma müdistaks kodus ringi nii, et ei ütleks kellelegi sõnagi, luristaks oma kohvi, praeks omale muna, kaoks ära, tuleks tagasi... Ma pean reaalselt pingutama ja meeles pidama, et teised kipuvad solvuma, kui sa teatud asju ei tee. Noh, näiteks tervele perele kannutäit kohvi, või ei paku kõigile sooja võileiba, kui ise sööd. Või ma ei teagi. Keeruline, noh.
Mingid asjad, mis kõigi jaoks on kuidagi loogilised, minule küll ei ole. Mul ei ole kannatust, et pikalt arutleda ja seletada ja õpetada ja planeerida. Ma tahaksin, et asjad lihtsalt töötaksid. Noh, et kui sa ei oska meie telekapulti kasutada, siis ära näpi ja loe raamatut. Või kui sa ei suuda oma veiniklaasi ära pesta, siis hoia oma näpud nõudest eemale ja kasuta plasttopse. Või midagi sellist. Ja kuidas on võimalik, et inimene ei oska äkki avada ja sulgeda uksi või süüdata ja kustutada tulesid või... No paganas, kui sa elada ei oska, siis istu paigal ja ära näpi asju!! Ma lihtsalt kaotan väga kergesti kannatuse ja vihastan. Ja siis teised solvuvad. Mulle selline teistega arvestamine ei meeldi :D
Jah, kui ma sõpradega väljas käin või külalisi kutsun, siis ma loomulikult pingutan ja mõtlen ja arutlen ja lobisen, aga ma suudangi seda siis planeeritult teha mõned tunnid. Ja siis ma tahan, et maja oleks vaba ja ma saaksin oma rutiini tagasi. Kõige õudsem on, kui maja on kaks nädalat järjest rahvast täis ja kogu aeg peab tsiviliseeritud olema. Ja kõik on nii pagana abitud. Ei saa ise kapist toitu kätte ega ise linna ja tagasi ega poodi ega kuhugi ja voodeid tuleb pidevalt üles teha ja nõusid pesta. Ja telekas röögib alatasa ja muusika mängib ja vaikust ei ole ja kõik tahavad suhelda :D Puhas õudus.
Ei, mulle see üksindus täitsa sobib. Et ma otsin ise inimesed üles, kui mul väga igav hakkab või tekib tunne, et häälepaelad on suurest kasutamatusest roostes. Ja siis ma saan paari tunniga oma suhtlemisvajaduse täidetud ja võin koju tagasi minna. Ma olen lihtsalt selline... Erak.
Vahel harva, muide, on küll olukordi, kus ma tunnen, et kodus on kuidagi metsikult rusuv olla ja ma kardan üksindust ja üksinda magamist ja üksinda ärkamist ja... Ja siis ma vahel tahaksin, et inimesed tuleksid ja oleksid öö minu juures. Et ma hommikul siis oleksin kena ja praeksin neile muna ja saadaksin nad koju :D Aga minu sõbrad on nii tuhmid, et nad lihtsalt ei saa kunagi aru, et ma tahaksin, et nad minu juures oleksid. Ja mina ei taha otse küsida. Ja lõpuks tuleb välja, et ma saan oma hirmudest hoolimata ikkagi üksi ka hakkama, polegi hullu :)
Üldiselt on kõik tore. Lihtsalt puhata tahaks :D If it makes any sence.
Jan 3, 2015
This is not the end of me, this is the beginning
Me käisime mere ääres tormi imetlemas. Ja haletsemas neid inimesi, kes parajasti laevadel istusid. No ei oleks tahtnud mingi hinna eest parajasti Stockholmi või Helsinki poole loksuda. Vägisi tuli Estonia katastroof meelde.
Meie seisime õnneks turvaliselt kaldal, kahe jalaga liivas, ainult tuul tahtis vägisi minema puhuda. Lõbus oli. Ja lobiseda sai. Ja poisid said kõvasti mu muusikamaitse üle naerda. Sest mulle meeldivad lõbusad ja popilikud lood. Ja kantri. Mis millegipärast neile üldse ei sobi.
Ma olen päris õnnelik, et ma ikkagi otsustasin neile helistada ja nad õue tirida :) Üle pika aja väga mõnus õhtu. Isegi kui ilm väga mõnus ei olnud. Siin on teile mõned kaheldava väärtusega merepildid ka:
Meie seisime õnneks turvaliselt kaldal, kahe jalaga liivas, ainult tuul tahtis vägisi minema puhuda. Lõbus oli. Ja lobiseda sai. Ja poisid said kõvasti mu muusikamaitse üle naerda. Sest mulle meeldivad lõbusad ja popilikud lood. Ja kantri. Mis millegipärast neile üldse ei sobi.
Ma olen päris õnnelik, et ma ikkagi otsustasin neile helistada ja nad õue tirida :) Üle pika aja väga mõnus õhtu. Isegi kui ilm väga mõnus ei olnud. Siin on teile mõned kaheldava väärtusega merepildid ka:
Jan 1, 2015
Hüvasti, 2014!
Kuna ma aastavahetuse magasin ilma mingite süümepiinadeta lihtsalt maha, siis teen ma eelmisest aastast kokkuvõtteid lihtsalt veidike hiljem. 31. detsember oli ikkagi täitsa äge, muide, ma vaatasin Top Geari uusimat jõulueri, jõin klaasikese kohvilikööri ja kukkusin kell üksteist voodisse :D Ma oleksin ilmselt hommikuni ka maganud, kui ema ja Timpsu poleks peol käinud ja kell pool kaks kojusaabudes avastanud, et Timpsu mobiil jäi peopaika maha. Nii palju siis sellest, et nad taksoga koju tulid :D No hea vähemalt, et uut aastat on alatud kellelegi teenetegemisega. Ennustab positiivset uut :D
Aga eelmisele aastale tahaks ikka korraliku punkti ka panna. Ja selleks kaevasin ma netiavarustest välja järgmise küsimustiku. Siis ei pea ise pead murdma ja teksti mõtlema :D
1. Mida sellist sa tegid 2014. aastal, mida sa kunagi varem teinud ei olnud?
Ma keetsin sülti!! Iseseisvalt!! Täitsa üksi keetsin ja tegin!!
2. Kas sa pidasid oma uusaastalubadusi ja kas sa annad neid ka sel aastal?
Mina juba mitmendat aastat lubadusi ei anna. Kunagi ma neist kinni pidada ei suuda ja mulle ei meeldi endas pettuda :)
3. Kuidas sa veetsid oma aastavahetuse?
Kodus, Top Geari ja koeraga. Ja kohvilikööriga. Ja kummikommidega. Ja kartulikrõpsudega. Ma olen sigaaaa!!!!! :D
4. Kas keegi su lähedastest suri?
Ma ei oskagi kohe vastata. Faktiliselt mitte lähedane. Aga ma leinasin ikkagi.
5. Milliseid riike sa külastasid? Itaaliat. It was awesome! :) Ma armastan oma maailma parimat reisikaaslast, kes laseb mul vahel laiska mängida ja saab absoluutselt geniaalselt ka üksi turistitamisega hakkama :D
6. Mida sellist sa soovid järgmiselt aastalt, mida sa eelmisel aastal ei saanud? Hmmm... Ma vist ei oskagi midagi soovida. No paigalseisu lõppemist ehk.
7. Milline kuupäev 2014. aastast jääb sulle igaveseks mällu ja miks?
Mul vist ei olnudki 2014. selliseid supermeeldejäävaid sündmusi. No kui, siis ehk 29. september, sest see oli mu esimene sünnipäev, mille ma veetsin välismaal :)
8. Mis oli su eelmise aasta suurim saavutus?
Ma suutsin mõistuse juurde jääda.
9. Mis oli su suurim läbikukkumine?
Ma jätsin terve oma rahakoti ja pooled dokumendid Itaaliasse, kui ma sealt ära tulin.
10. Kas sa said vigastusi või põdesid tõsist haigust?
No ma paar korda suutsin end siniseks kukkuda küll. Üks kuu aega kestnud külmetushaigus jäi ka sügisesse. Ma arvasin, et ma ei saagi enam kunagi terveks :)
11. Mis oli parim asi, mille sa ostsid?
Itaaliareisi piletid.
12. Kuhu kulus enamik su rahast?
Toidule ja kütusele
13. Milline laul meenutab sulle alati 2014. aastat?
14. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Maganud
15. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Ennast kulutanud
16. Millised olid su lemmik telesarjad?
Top Gear, Criminal Minds, Supernatural, Sherlock
17. Kas sa hakkasid eelmise aasta jooksul kedagi vihkama?
Ei
18. Milline oli parim raamat, mida sa lugesid?
Dan Browni Inferno. Ma lugesin seda pool suve, sest see oli inglise keeles ja üsna keeruka süžeega, aga see oli kohe kindlalt mu lemmik.
19. Mis oli su suurim muusikaline avastus?
Mmmm... No suurim taasavastamine oli seoses Ingrid Michaelsoniga. Ma armusin tema muusikasse sel aastal uuesti :) Päris uutest avastustest... No ma hakkasin sel aastal kuulama Panic! At The Discot. Ja mulle meeldib.
20. Mis oli su eelmise aasta lemmikfilm?
Lemmik dokumentaal: Fed Up. Lemmik mittedokumentaal: Veronica Mars. Ükski teine film ei tule esimese hooga meelde ja mulle meeldis juba sari päris hästi. Ma tegelikult ei vaata eriti filme.
21. Mida sa oma sünnipäeval tegid?
Jõin koos Leeniga Vahemere ääres veini ja kokteile, sõin ajaloo üht kehvemat õhtusööki ja feissbukkisin kõigi oma kallitega, kes sel hetkel Eestis olid.
22. Mis hoidis sind mõistuse juures?
Uni, üksindus
23. Keda sa igatsesid?
Kõiki. Ma igatsesin kõiki.
24. Kes oli parim inimene, kellega sa tutvusid?
No... Heivo ilmselt. Ikkagi perekond :D
25. Mis oli suurim õppetund, mille sa 2014. aastal said?
Igatsemine ja valutamine ei tasu ära. Kui on raske, otsi abi. Armastust ei saa sisse ja välja lülitada :)
Aga eelmisele aastale tahaks ikka korraliku punkti ka panna. Ja selleks kaevasin ma netiavarustest välja järgmise küsimustiku. Siis ei pea ise pead murdma ja teksti mõtlema :D
1. Mida sellist sa tegid 2014. aastal, mida sa kunagi varem teinud ei olnud?
Ma keetsin sülti!! Iseseisvalt!! Täitsa üksi keetsin ja tegin!!
2. Kas sa pidasid oma uusaastalubadusi ja kas sa annad neid ka sel aastal?
Mina juba mitmendat aastat lubadusi ei anna. Kunagi ma neist kinni pidada ei suuda ja mulle ei meeldi endas pettuda :)
3. Kuidas sa veetsid oma aastavahetuse?
Kodus, Top Geari ja koeraga. Ja kohvilikööriga. Ja kummikommidega. Ja kartulikrõpsudega. Ma olen sigaaaa!!!!! :D
4. Kas keegi su lähedastest suri?
Ma ei oskagi kohe vastata. Faktiliselt mitte lähedane. Aga ma leinasin ikkagi.
5. Milliseid riike sa külastasid? Itaaliat. It was awesome! :) Ma armastan oma maailma parimat reisikaaslast, kes laseb mul vahel laiska mängida ja saab absoluutselt geniaalselt ka üksi turistitamisega hakkama :D
6. Mida sellist sa soovid järgmiselt aastalt, mida sa eelmisel aastal ei saanud? Hmmm... Ma vist ei oskagi midagi soovida. No paigalseisu lõppemist ehk.
7. Milline kuupäev 2014. aastast jääb sulle igaveseks mällu ja miks?
Mul vist ei olnudki 2014. selliseid supermeeldejäävaid sündmusi. No kui, siis ehk 29. september, sest see oli mu esimene sünnipäev, mille ma veetsin välismaal :)
8. Mis oli su eelmise aasta suurim saavutus?
Ma suutsin mõistuse juurde jääda.
9. Mis oli su suurim läbikukkumine?
Ma jätsin terve oma rahakoti ja pooled dokumendid Itaaliasse, kui ma sealt ära tulin.
10. Kas sa said vigastusi või põdesid tõsist haigust?
No ma paar korda suutsin end siniseks kukkuda küll. Üks kuu aega kestnud külmetushaigus jäi ka sügisesse. Ma arvasin, et ma ei saagi enam kunagi terveks :)
11. Mis oli parim asi, mille sa ostsid?
Itaaliareisi piletid.
12. Kuhu kulus enamik su rahast?
Toidule ja kütusele
13. Milline laul meenutab sulle alati 2014. aastat?
14. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Maganud
15. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Ennast kulutanud
16. Millised olid su lemmik telesarjad?
Top Gear, Criminal Minds, Supernatural, Sherlock
17. Kas sa hakkasid eelmise aasta jooksul kedagi vihkama?
Ei
18. Milline oli parim raamat, mida sa lugesid?
Dan Browni Inferno. Ma lugesin seda pool suve, sest see oli inglise keeles ja üsna keeruka süžeega, aga see oli kohe kindlalt mu lemmik.
19. Mis oli su suurim muusikaline avastus?
Mmmm... No suurim taasavastamine oli seoses Ingrid Michaelsoniga. Ma armusin tema muusikasse sel aastal uuesti :) Päris uutest avastustest... No ma hakkasin sel aastal kuulama Panic! At The Discot. Ja mulle meeldib.
20. Mis oli su eelmise aasta lemmikfilm?
Lemmik dokumentaal: Fed Up. Lemmik mittedokumentaal: Veronica Mars. Ükski teine film ei tule esimese hooga meelde ja mulle meeldis juba sari päris hästi. Ma tegelikult ei vaata eriti filme.
21. Mida sa oma sünnipäeval tegid?
Jõin koos Leeniga Vahemere ääres veini ja kokteile, sõin ajaloo üht kehvemat õhtusööki ja feissbukkisin kõigi oma kallitega, kes sel hetkel Eestis olid.
22. Mis hoidis sind mõistuse juures?
Uni, üksindus
23. Keda sa igatsesid?
Kõiki. Ma igatsesin kõiki.
24. Kes oli parim inimene, kellega sa tutvusid?
No... Heivo ilmselt. Ikkagi perekond :D
25. Mis oli suurim õppetund, mille sa 2014. aastal said?
Igatsemine ja valutamine ei tasu ära. Kui on raske, otsi abi. Armastust ei saa sisse ja välja lülitada :)
Subscribe to:
Posts (Atom)