Parem valutada kui üldse mitte midagi tunda..

Kõik, mida ma tahaksin öelda, on juba öeldud. 
Ma ei üllata sind enam kunagi millegi uuega. 
Aga mul on olnud rohkem kui piisavalt aega järele mõelda 
Ning ma olen aru saanud, et mitte miski minu juures ei saa iialgi normaalne olema. Ma ei tee ega hakka iialgi tegema asju puhtalt konventsionaalsusest. 
Minust ei saa kunagi kedagi tavapärast või keskmist. 
Ma lihtsalt ei suuda niiviisi elada. 
Ma pean saama aeg-ajalt tuulutada, teha midagi täiesti ebatavalist, 
Ma pean saama olla hullumeelne ja lapsik ja täiesti irratsionaalne. 
Ja viimasel ajal on mul tunne, et parem on valutada ja vaevelda, 
Kui elada igavesti keskpärases turvalisuses. 
Ma igatsen iga päev, iga minut, oma kalleid inimesi, 
Aga aega ei saa tagasi keerata. 
Ma kahetsen suurema osa oma vabast ajast enamikku oma valikuid, 
Aga... Need olid minu, kas polnud? Minu valikud. 
Ja ma ei jaksa enam oodata ja loota. 
Parem teha kiire ja valutulik lõpp. 
Ma lihtsalt olen selline rumal, nohh :) 
Ma ei suuda end talitseda ja korraldan rumalusi. 
Kui ma kedagi armastan, siis täiega. Ja kui see armastus lõpuks susinal kustub, siis lõplikult. Ma ei oska seda kuidagi muuta. 

Aga hetkel veedan ma aega oma kahe konkurentsitult kõige lemmikuma poisiga: Kerman muidugi magab juba, aga meie Trickyga vaatame Top Geari ja valmistume veel paariks pikaks lapsehoidmise päevaks. Elu Tallinnas on kahtlemata põnev. Eriti kolme-aastase seltsis :D 
Ma ütlen ainult seda: lastele mõeldud pusled on ebamugavalt keerulised ka minusugusele 26-aastasele... Ja ma ei saa ilmselt enam kunagi peast välja paari multikateemalist laulu. Lapsele söögiutegemine pole üldse lihtne ja ma arvatavasti tekitasin oma väikesel hoolealusel juustupulga-sõltuvuse. Not the best start :D 
Õnneks peab mu kaaslapsehoidja end üsna suurepäraselt üleval ja on üllatavalt rahulik. Me võima niiviisi isegi eluga pääseda :D Esimene lapsehoidmine nii minu kui notsu elus ja kohe 36 tundi lapsukesega kolmekesi... Kairel on meie suhtes kahtlemata ebainimlik usaldus :D 
Mida ma teile veel vesta võiksin? 
Tulevik on osutunud igal juhul ootamatult helgeks. Ilmselt. 
Peamiselt seetõttu, et ma leidsin internetisaidi, mis pakub maailma kõige ilusamaid ja stiilsemaid kingi ka suurematele suurustele, kui 38. Väiksematele muidugi ka, aga see mind isiklikult eriti ei huvita :D 
Nüüd on siis teada, kuhu mu raha järgmise poole aasta jooksul kulub :D
Eeehhh. 
Ma tahaksin ainult ühte tegelikult. 
Et ma ei saaks ootamatutel hetkedel telefonikõnesid inimestelt, kes mul endiselt vererõhku tõstavad ja põlved värisema panevad, ning kelle ma juba ammu olen maamunalt kadunute hulka arvanud. 
Ärge tulge mind minevikust kummitama, mu nõrkused! :D 
Ja võtke meie väikese possega ühendust, kui te Tallinnas olete. Tassi kohvi ma pärast pikka tööpäeva ikka välja kannatan :D 
Head ööd, mu armsad. Mis ma ilma teieta teeksin? :)