There's so little time and it's ticking away... 
All the precious seconds that make up my day. 

No nüüd on küll igasugused värinad sees juba. 
Head uudised: ravikindlustuskaart saabus. 
Halvad uudised: mul on pakkimata, 
Raha pole ikka veel, mis tähendab ka, 
Et pole hostelit Bergamos ega bussipileteid Riiga, 
Ei oleks ikka tohtinud vist viimasel hetkel oma plaane muutma... 
Aega on nii pagana vähe... 


Ja ometi teeb selle paanikaosakonna natuke vaiksemaks teadmine, 
Et mõne päeva pärast olen ma paratamatult Itaalias, 
Varbad selle suurepärase maa... Pinnases ja seljakott seljas. 
Miski ei muuda seda fakti, et ma lähen. 
Ja teen kõik-kõik-kõik, et see reis tuleks I-ME-I-LUS! 
Vot. 
Isegi kui kõik muu selle ümber on hetkel laokil ja korratu. 
Ja mis sellest. Asjad loksuvad paika. Neil on see kombeks. 


Ja nüüd, vahetades täielikult teemat, 
Nagu minul see kombeks on: 
Sain Soomest kingiks väga nunnu kleidikese, 
Mida ma nüüd paar päeva juba kannan koos retuusidega 
Ja mis näeb ikka ülikena ja veidi retrokas välja... 
Ning kuna ma tean, et kingitegijad nagunii siin lugemas käivad siis: 
Tänan! Tõesti ilus on ja ma olen väga rahul! :) 
Isegi kui ma ootasin nagu plaati tegelt :D 


Nii. Ja nüüd on lõpuks aeg asjalikuks hakata, 
Õega linnas ära käia, tulla tagasi ja härjal sarvist haarata. 
On vaja nii palju teha ja see ei saa tehtud bloggeris, ma kardan :D 


Saatke äikest ja tormi ja vihmavett! 
Lihtsalt sellepärast et... 
Siis ilm võiks valjult öelda kõike seda, 
Mis hetkel minu hinges võib vaid pulbitseda...