Püha kaelkirjak...

It has been THE craziest, most tiring, 
Most insane and psychopathic and wild... 
The most hilarious and awesome days
In too long. 

No okei, mul lendab vahel katus ära, 
Aga see on enamasti teie süü, okei? :D 
Ja tegelikult te olete ägedad. 
Lihtsalt... 
Ärge üritage mingeid kahtlasi... 
Enesetapu-sarnaseid asju minu läheduses, 
Kui kell on üle südaöö ja ma olen mitu korda maininud, 
Et olen väsinud, selge?? 
Ma ei suuda sel juhul sellega toime tulla. 
Ma vabandan oma psühho-bitši käitumise pärast. 
Ühe korra. Rohkem me sellest ei räägi, selge? :) 

Ja mul oli tegelikult tõesti lõbus. 
Ja kõik oli tegelikult ülilahe. 
Ja te olete tegelikult üle mõistuse kallid. 
Vot. 
Ja nii ongi.

Staying above water

Ma olen lihtsalt nii imelik hetkel. 
Täielik apaatia on, ärkamine on piin 
Ja hoolimata meeletult pikast kohustuste listist 
Ma lihtsalt ei suuda midagi alustada. 
Ma ei jaksa, ei taha, ei viitsi. 
Mõttetegevust on liiga palju olnud, 
Aju ei jaksa enam. 
Just nagu mu läpakas, millel ühekaupa klahvid ära surevad. 
Nagu auto, mis ühel hommikul lihtsalt enam ei käivitu. 
Nagu torud, mis ühel hetkel lihtsalt lekkima hakkavad 
Ja nagu veel sada asja hetkel mu elus. 
Ma olen väsinud ja tüdinud ja vajan... 
Ma ei teagi mida. 
Vajan puhkust ja restarti ja midagi. 
Ma arvasin, et ujumine on lihtsam kui uppumine, 
Aga võib-olla siiski mitte. 
Ma arvasin, et suudan hakkama saada, 
Aga pole enam nii kindel. 
Liiga palju asju juhtub korraga. 
Mingit korrapära pole enam. 
Juba viimased paar kuud tunnen, et rahmeldan ja sahmerdan, 
Lihtsalt peksan kätega ja ahmin kohati mingi rändom õhusõõmu, 
Aga mitte mingit rahulikku ujumist ei ole enam, 
Vesi lihtsalt ei kanna ja lainetab üle pea. 
Kunagi võisin ma vees lihtsalt lebada ja vaadata sinist taevast enda kohal,
Aga nüüd on see kõik läinud ja ma pean vaatama, et saaksin hingata. 
Ma ei tea, kas jaksan enam, aga siiani olen alati jaksanud. 
Mõte sellest, et ainult natukene veel ja siis läheb paremaks, 
Aitab mul edasi võidelda. 
Keegi ei saa nagu aru. 
Keegi nagu ei näeks. 
Ja ma ei oska seletada ka. 
Ma vajan lihtsalt natuke ilusat ilma ja rahulikku vett. 
Ma lihtsalt ei tea enam, kaua ma jaksan.

Playing it cool

Hakkasin kirjutama, aga olin liiga väsinud. 
Proovisin hiljem uuesti, aga sõnu ei tulnud. 
Ja siis oli juba liiga palju muud peas ja käes. 

Ma ei suuda enam isegi süüvida sellesse Võsu värki, 
Mis pidi olema ideaalne puhkus ja tõesti - kohati oligi... 
Aga enamuses oli lihtsalt metsik närvikulu ja katastroof. 
Kodus ei ole siiani ka hetkegi lebo olnud, 
Olen paberimajandusega tegelenud, 
Tartus käinud (paberid on nüüd kohal, kolmapäeval vestlus veel!!) 
Ja täna natuke maganud ja kodus mööbeldanud. 
Pmst sain eile Tartust täitsa kena väikese arvutilaua, 
Mille ma kohe autoga koju tõin ja täna Andresega üles panime. 
Vana oligi selline logu ja igatpidi ebakena :) 
Suht kobe, ma olen päris uhke meie üle, et me selle kohale saime, 
Ja tänan siiralt Mihklit, kes mulle oma üleliigse mööbli andis :D 
Üks väike sahtlikapp juurde siia, siis on päris perfect. 
Täna käisin väikese ringikese Võsul ka veel, korra merre, 
Palju lolli juttu, tagasi Rakveres üks väga-väga hirmutav veerandtund, 
Kui meid lihtsalt mööda Rakveret jälitati ja udupasunat töristati. 
Siiani on adrenaliin veres sajaga. 
Ma ka tunnen igasuguseid, ausõna :D 

Ühesõnaga: puhata tahaks veits. 
Ja kodus oleks veel sada asja teha 
Ja pesupulber on otsas ja mul on Suzuki pärast mure. 
Aga kõik omal ajal. Kõik laheneb, ma usun seda kindlalt :) 
Reedel saabub Birx oma puhkuselt tagasi 
Ja nädalavahetusel saab Pärnusse ka korraks vaadata.. 
Varvas merre ja sõõrik hambusse :) 

Olla asjalik, et siis olla täiesti kreisi, 
See on mu augustikuine plaan veel :) 
Ja kui siis tõeliselt hästi läheb, 
Siis saab sügisest Tartusse ja paljudele kallitele lähemale. 
Ja osadest jälle kaugemale, aga no mis sa teed :) 

Aaaaa! Ja seenele tahan minna! 
Vottt... 
Tulge metsa minuga keegi :D 
Teeks seenesousti värske kartuliga, kui õnne on :) 
Kui pole, siis korjame üksteise küljest puuke hiljem lihtsalt :D 

Head ööd, mu kullakallid! 
Ma lausa igatsen teid, kui teid pole, teate ikka? 
Armastan...

Porr-porr.

Tahaks kohe joriseda ja poriseda, 
Kuigi pikemalt mõeldes ei taha ka. 
Väss on ja natuke imelik on olla. 
Palav ja külm samal ajal. 
Üks suur-suur kohustus on veel hingel, 
Mis ei lase vabalt hingata. 
Saaks ometi selle kuidagi tehtud... 
Siis võiks actually õnnelik olla. 
Hetkel on üks haruldaselt rahulik hetk, 
Käisime Trickyga vihmas jalutamas, 
Kuulasime eemalt Mait Maltist laulmas, 
Nautisime öist vihma 
Ja siis korterisse, soe dush ja natuke nii vajalikku koristamist. 
Ma tunnen end kohe sada korda paremini nüüd, 
Kui köök näeb jälle inimlik välja 
Ja kõik on enam-vähem puhas. 
Koer noriseb laua all, majas on vaikus 
Ja väljas siristavad nüüd juba ritsikad. 
Tüüne. 


Paar päeva võtan endale veel laisklemiseks 
Ja puhkamiseks. Et natuke veel suve ja soojust nautida. 
Siis olen ühe päeva kohusetundlik 
Ja astun oma foobiatele vastu... 
Tahaks kohe kellegi õla najal veidi kurta sellel teemal, 
Sest see on niiiii marginaalne ja samas tundub hetkel nii ületamatu. 
Tahaks, et keegi käest kinni hoiaks ja toeks oleks. 
Ma olen ikka lõpp-abitu :D 
Aga selline ärevus ja mure on hinges, 
Mida isegi Itaaliasse sõites ei olnud. 
Rrrrrhhhhh. 
Kui nüüd südametunnistus vähegi lubaks, 
Peidaksin pea liiva alla ja ei mõtleks sellele üldse, 
Laseks kõigel lihtsalt minna. 
Aga ei saaaaaaa juuuuuuuu. 
Seekord mitte. 
Tuleb end ületada.


Ärevuseuss.

I'm still here

Tere, armas kodu ja kõik armsad inimesed selle sees! :)

Eile õhtul kell 23 saabusime Tartusse, 
Saime reisimuljetada, süüa ja puhata 
Enne kui mina kella ühe ajal Rakverre startisin 
Ning Leeni kella kolme ajal värsket abielupaari 
Tallinna lennujaama läks viima. 

Rakveres nägin kohe ära ka Ivari ja Lauri, 
Sain end vahepealsete juhtumistega veidi kurssi viia, 
Veidi reisimuljetada... 
Ning siis koju kutsut nännutama ning magama :) 

Tänane tuleb veel suht hullumeelne ja tegus, 
Homne juba veidi parem... 
Ning õhtul pakin oma koera ja asjad kokku 
Ning sõidan Võsule puhkama ja mõtlemist välja lülitama. 
Tahaks merd ja ujuda, tahaks palju muusikat ja rahu. 
Et ei peaks pidevalt mõtlema oma järgmisele sihtkohale, 
Et saaks lihtsalt olla ja tiksuda ja teha mitte midagi. 


Kas te saate ka aru, kui lõputult hea on kodus olla? :) 
Armastan iga väikest hetke sellest. 


Mis muide ei tähenda, et Itaalia poleks läbinisti maagiline olnud. 
See oli üliilus ja äge ja armas ja soe ja päikseline... 
Ma jagan meie reisikirja, kui natuke tublimaks hakkan 
Ja siis fotosid kaa :) 


Nautige Eestimaa suve, see on tegelikult täitsa äge! :)

Staying alive

Kui tibusammudes mõelda, 
Siis on täiesti elatav isegi. 
Tunni pärast Tartusse, 
Homme hommikul bussile ja Riiga, 
Siis lennujaama ja sealt Milaano lennule... 
Not too bad ju... 
Aga kohe, kui suur pilt silme ette tuleb, 
Hakkab põlv värisema ja vererõhk tõuseb :) 
Eile oli meil Kantsis väike istumine 
Ja reisilesaatmine kaa: 
Üsna adekvaatne iseenesest, 
Kuigi mõned olid plaani võtnud mind 12 päeva jagu ette mõnitada, 
Et ma jumala eest Itaaliast enam tagasi ei tuleks :D 
Ja noh, varane kojuminek oli kaa, 
Kuna enamusel siiski töö hommikul 
Ja ma olin ise ka päris laip... 
Ohh, need mu kallid väikesed musirullid. 
Kui ma nendele mõtleksin, siis ma ei sõidaks vist Võsulegi, 
Välismaast rääkimata, nad on nii armsad lihtsalt :) 
Mis ma siis muud öelda oskangi kui... 
Näen teid kõiki peale 21. juulit, 
Kui tagasi saabun :) 
Ja kui vähegi võimalik, siis annan  endast reisi jooksul ka märku. 
See saab niii oooooosoooom olema, ma kohe tean seda :D 
God, see on hullumeelsus...

There's so little time and it's ticking away... 
All the precious seconds that make up my day. 

No nüüd on küll igasugused värinad sees juba. 
Head uudised: ravikindlustuskaart saabus. 
Halvad uudised: mul on pakkimata, 
Raha pole ikka veel, mis tähendab ka, 
Et pole hostelit Bergamos ega bussipileteid Riiga, 
Ei oleks ikka tohtinud vist viimasel hetkel oma plaane muutma... 
Aega on nii pagana vähe... 


Ja ometi teeb selle paanikaosakonna natuke vaiksemaks teadmine, 
Et mõne päeva pärast olen ma paratamatult Itaalias, 
Varbad selle suurepärase maa... Pinnases ja seljakott seljas. 
Miski ei muuda seda fakti, et ma lähen. 
Ja teen kõik-kõik-kõik, et see reis tuleks I-ME-I-LUS! 
Vot. 
Isegi kui kõik muu selle ümber on hetkel laokil ja korratu. 
Ja mis sellest. Asjad loksuvad paika. Neil on see kombeks. 


Ja nüüd, vahetades täielikult teemat, 
Nagu minul see kombeks on: 
Sain Soomest kingiks väga nunnu kleidikese, 
Mida ma nüüd paar päeva juba kannan koos retuusidega 
Ja mis näeb ikka ülikena ja veidi retrokas välja... 
Ning kuna ma tean, et kingitegijad nagunii siin lugemas käivad siis: 
Tänan! Tõesti ilus on ja ma olen väga rahul! :) 
Isegi kui ma ootasin nagu plaati tegelt :D 


Nii. Ja nüüd on lõpuks aeg asjalikuks hakata, 
Õega linnas ära käia, tulla tagasi ja härjal sarvist haarata. 
On vaja nii palju teha ja see ei saa tehtud bloggeris, ma kardan :D 


Saatke äikest ja tormi ja vihmavett! 
Lihtsalt sellepärast et... 
Siis ilm võiks valjult öelda kõike seda, 
Mis hetkel minu hinges võib vaid pulbitseda...

And I smile

Ma tahan lihtsalt hoida seda tunnet, 
Mis mul praegu on. 
Peaaegu rahulik ja tüüne 
Ning samas metsikult õnnelik ja pulbitsev. 
Ma tahan juba nii väga minna, 
Tahan tõestada omale, 
Et ma saan hakkama, 
Et see armastus ei ole sõltuvus, 
Et ma suudan olla täiuslik ja õnnelik 
Ka ilma selle lisastimulatsioonita. 
Aga ma ei tea... 
Ja ikkagi: 
Ma tahan nii väga minna. 
Tahan näha ja olla ja tunda. 
Tahan TEADA, et ma saan hakkama, 
Isegi kui kõik on kohutav. 
Ma tahan teada, et suudan. 
Isegi kui mitte igal hetkel. 
Ma tahan minna, et tagasi tulla. 
Pagan, ma armastan teid lihtsalt liiga palju. 
Liiga palju, et see mulle hea oleks. 
Ma olen väike ja nõrk, 
Aga võib-olla on see isegi hea.

Before the dawn

Ma tunnen end kuidagi eriti kehvasti. 
Kõige pärast kokku. 
See, kuidas tervis on kehv, 
Kuidas uni on kehv, 
Kuidas ma olen nii kuradi lootusetu ja hale... 

Mul on suitsetamises paus 
Ja vähem kui nädal jäänud Itaalia-reisi stardini. 
Palun ravige mind terveks keegi. 
Mul on kõik tegemata alles... 
Tahaks nutta tihkuda nüüd, palun. 

Ja samas, kõik on ju hästi. 
Ma lihtsalt ise ei meeldi endale hetkel. 
Seltskond on endiselt väga-väga oosom. 
Loads of love :)