Rahvalemmik

Ma kahtlustan, et A. jutus võib tõetera sees olla, kui ta räägib, et ma olen nagu tagurpidi pedofiil :D Noh, et kui mõned haiged käivad tänaval kommikotiga ja meelitavad lapsi endaga kaasa, siis mina jalutan tänaval oma koeraga ja meelitan pensionäre :D 
Nii armas, kuidas inimesed automaatselt seisma jäävad ja kohe juttu hakkavad ajama. Lausa nii, et täna õhtul kohtusin armsa vanema paariga, kes jalutasid oma koera JA kassi :D Ja kui koerad läbi ei saanud, läks mees koeraga ees koju, aga naine ja kass jäid kohe pikalt-pikalt rääkima. Kust nad said oma koera, kust nad said oma kassi, mis lemmikuid neil enne olnud on, kuidas elu muidu läheb... :D Ma kaalun tõsiselt tulevikus keskerakonda astumist ja kohalikel valimistel kandideerimist, siis ma raudselt niidaks rämedalt pensionäride hääli :D 
Ja üks uudis veel: meie läheme ka kaasa selle põneva trendiga ja teeme oma tõsielushow! No okei, ma pingutan üle. Me hakkame oma armsas pisikeses seltskonnas tegema oma versiooni õhtusöögist viiele, mis meie puhul on küll tegelikult õhtusöök seitsmele... Sest teised on kõik paaris ja paarilistega, ainult mina, igavene vanatüdruk, kokkan ja küpsetan üksinda :P Aprillis lööme projekti käima, umbes augustis lõpetame. Neli võõrustajat, neist kolm paari ja üks üksik. Mina igatahes kammin juba Pinteresti, et oma võit kindlustada. Sest meil on lisaks toidule suur rõhk ka esteetikal, interjööril ja õhustikul :D Seega, mida enam küünlaid ja lilli ja sumedat valgust ja vaikset viilulimuusikat, seda parem. Võitja saab väikese auhinna kahh. 
Kui veab, ja ma mingisse müstilisse laiskushaigusesse ei lange, siis saab meie ettevõtmisel ilmselt ka blogi kaudu pilku peal hoida. Esimesed võõrustajad on juba paika pandud, ja mina olen näiteks väga põnevil, et millega nad meid üllatavad. Ja mida head süüa saab :D
Ma olen täna üldse üsna heas tujus. Postkontoris on käidud (sorry, fox, aga ma saatsin alles täna su paki ära! :D Ma unustasin selle kogu aeg koju lihtsalt, kui ma linnas käisin ja nii ta mul esikuriiulil tolmu kogus...), koer on eilse seisuga pestud, kammitud, uue maniküüriga ja lõhnab nagu maasikas, sest nii lõhnab ta uus šampoon by PetHead :D Ma leidsin endas jõudu isegi kartuliputru teha. Töötukassas karjäärinõustamisel on ka käidud, mille üle ma olen eriti õnnelik, sest ma sain sealt lihtsalt NII häid ideid! Ja mina arvasin, et kuiv CV-de saatmine (mida ma ikkagi endiselt suure hoolega teen, lihtsalt see vaikus on rusuv) on mu ainus võimalus. Aga polegi! Mul on võimalusi küll. Ma ei tea, miks ma seda töötukassas käimist alati nii kardan. Asi on vist selles, et ma lähen oma konsultandi juurde igal kuul sama jutuga: saatsin CV-d, aga vastuseks on suur ja jäme vaikus... Ja ma tunnen ennast natuke süüdi oma edutuse pärast :) Aga tegelikult on nad kõik seal ikka päris armsad ja abivalmid ja kui sa vähegi julged küsida, siis kõik nii agaralt alati vastavad. Enamasti vastavad isegi põhjalikumalt ja rohkem, kui oleks oodanud või arvanud. Jätkake samas vaimus, armsad Töötukassa inimesed! Isegi minusugune mitmekuine töötu tuleb alati teie majast väikese naeratuse ja natuke kepsakama sammuga ära :) 
Ja kevad on nii ligi juba, et ma tunnen seda vaikselt õhus. Täna lebasime koeraga päikeselaigus, mina jõin kohvi, tema norskas nagu vana mees (mis ta muidugi on ka) ja tunne oli juba no nii helge ja kevadine, et oleks tahtnud lühikeses kleidikeses õue lipata. Muidugi kestis see helge tunne ainult nii kaua, kui ma reaalselt aknast maapinda ei näinud, ainult sinist taevast ja pilvi jälgisin :)