Elame nüüd Võsu metsades. Merele lähedal. Vaikne on siin. Ja kui kunagi korteri korda saab, siis olen ma täitsa kindel, et see saab olema üks ütlemata mõnus koht, kus kirjutada ja uneleda. Ma tahan siin juba seenele minna. Võib-olla mustikale isegi. Ma tahan matkaradasid avastada. Ja rannamändide all koeraga jalutada.
Siiani olen ma ainult prügi kottidesse pakkinud, ära vedanud, seinu värvinud, koristanud, üritanud mitte oma jalgu murda kõigi nende potsikute ja pampude otsas, mis korteris laiali on... Ja püüdnud kuidagi rahulikuna püsida :)
Imelik. Ma arvasin, et kui see aeg kord käes on... Kui kodu lähebki müügiks ja tuleb välja kolida, siis ma kindlasti võtan seda jube raskelt. Et hiljemalt siis, kui tuleb võtmed ära anda ja uks enda taga kinni tõmmata, siis ma vesistan nagu titt. Ja... Mitte midagi. Igatahes mitte pisarate mõttes. Ühtki patja pole ma veel nätskeks nutnud ega midagi. Ootan ainult seda aega, kui uus kodu korda saab. Üritan naabritele head muljet jätta, kuigi minu koeraga on see veits keeruline :D
Ega mul suurt muud raporteerida polegi. Kogu elu keerleb hetkel remondi ja korteri ja sisustuse ümber. A ma võin teile pilte näidata! :D Voila!
 |
| Viimased asjad. |
 |
| Meie esimene õhtu uues kodus. |
No comments:
Post a Comment