Paar ööd tagasi kukkus notsik voodist välja. Või püüdis hüpata ja see lõppes valesti või ma ei teagi, mis juhtus. Mina ärkasin ilge kolksatuse peale üles ja koer lamas põrandal. Ausalt, ma alguses arvasin, et ta murdis selgroo või midagi. Ta lihtsalt lebas seal ja ei võtnud käppasid alla. Ma vist juba pisardasin ta kasukasse ja jätsin hüvasti, sest ilmselgelt ma arvasin, et see on tema lõpp. Hommikuks oli ta üsna asjalik juba, isegi lärmas natuke ja nii. Tänaseks on ta juba päris tema ise. Jumal tänatud. Aga selline ehmatus oli küll. Eriti, kuna ma järgmisel ööl olin öövahetuses tööl ja ei saanud teda valvata. Ma tulin koju küll kerge hirmuga, et äkki ta ikka sai mingi peapõrutuse või midagi ja nüüd teda enam ei ole... A minu karvik on tugev ja kestev :)
Muudest asjadest peale koera ka. Meil oli eelmisel nädalavahetusel viimane koduresto õhtusöök. Need olid ikka ülitoredad õhtud: oma rahvaga head ja paremat mugides ja lobisedes. Mul on nii kahju, et see läbi sai. Muidugi, juba arutasime, et järgmisel aastal peaks kordama :) Ma ise jäin enda puhul eriti rahule selle mõrvamüsteeriumiga, mis kukkus kuidagi nii hästi välja. Suur aitäh mu külalistele, kes asja tõsiselt võtsid ja kaasa mängisid :) Eks ma natuke ikka kartsin ka, et mõned lasevad kuidagi suvaliselt ja rikuvad teiste elamuse ära :D Õnneks seda ei juhtunud, kõik olid ülitublid.
Igatahes olime me laupäeval Pärnus. Ma pole enamuses restoranides ka saanud nii head salatit, kui sellel õhtul pakuti. Raudselt mu suurimaid lemmikuid üldse kõigist toitudest terve meie võistluse kestel :) Ja ma olin lihtsalt õnnelik, et mul oli vaba päev ja ma sain üle pika-pika aja oma sistade ja teistega kvaliteetaega nautida. Seda pole nii ammu juhtunud, et näod hakkavad meelest minema :D
Muidu elan ma tasakesi uude töökohta sisse, juba hakkab tekkima tunne, et saan hakkama küll, enam kõige lootusetum polegi :D Niiiii palju on veel selgeks teha ja küsida, aga küll see tuleb. Ajaga. Mhmhh. Ma olen rahul. Üldiselt. Ja sügis on! Mu lemmikaastaaeg. Ja mu suur juubel pole enam mägede taga. Nädalake veel ja... Hehh. Ma muidugi ei plaani üldse midagi, sest ma olen laisk. Aga eks näeb. Ma mõtlesin, et vastavalt sellele, kuidas ma inimestega kohtun, eks siis saab ka midagi välja mõelda. Kellega lähme kohvi jooma, kellega vallutame Eestimaad :) Ilusat sügist. Teile. Kõigile.
