Ma olen üsna kindel, et ma ei käi tegelikult tööl restoranis, vaid see on mingi salajane valitsuse uurimiskeskus, kus tehakse veidraid ja ebaharilikke inim-eksperimente. Ausalt.
Ma olen suhteliselt oma võimete piiril tööl käinud praegu. Alla 14-tunniseid päevi ei eksisteeri. 16 tundi on suhteliselt tavaline. Üle selle pole ennekuulmatu. Mul on tööpäevade vahel üks-kaks vaba päeva mille jooksul ma saan oma jalad nii korda ja paistetuse nii alla, et töökingad jälle jalga mahuksid. Ja siis sama tambiga edasi. Jeedam, ma ütlen :D Hea uudis: kilod lausa sulavad. Selle tempoga olen ma järgmiseks suveks täitsa arvestatavas rannavormis.
Täna on natukeseks ajaks muidugi rahu majas selle töövärgiga, sest me lähme tüdrukutega Venemaale. Täna öösel! Vaja ainult täna veel kõvasti rabada, ehk lastakse siis õhtul veidi varem ära, siis saab mõne tunni magada ja... Sankt Peterburg! Mina isiklikult ei ole veel jalga üle Vene piiri üldse tõstnudki, see saab nii vägev olema! Ja hirmus. Ikka hirmus ka.
Kõigil meil kolmel on bussipiletid ja viisad olemas, apartement peaks meid ootama... Loodetavasti. Ja noh, ainus, mida ma otsustama pean, on kas võtta kaasa ujumisriided või ei? Hmmhhh. No igatahes on mul kott ainult osaliselt pakitud. Õnneks on öösel aega veel mõned asjad kotti loopida. Nimekiri on mul olemas, vaja ainult asjad välja otsida.
Ma olen nii elevil ja nii väsinud ja nii unine ühel ajal!! :D
