Lõpusirge paistab

Ma olen nii-iiii väsinud. Käige pekki. Tänane oli julm päev. Kõvasti rabistamist, kõvasti tormamist.... Aga valmis ikka ei saanud. Nii piinlik, kui see ka poleks :D Me ei suutnud oma mõttelisest tähtajast kinni pidada. 
Eile jõudsime tapeeditud, lootus oli kõrgel, aga öösel käisin veel Tallinnas Krissil järel, värvisin üht väikest kapikest ja viisin päris mitu prügikotti kodust minema. Mitte metsa alla :D 
Täna oli algus kell üksteist taas. Ostsime ehituspoest ära parketi, alusmati ja hunniku kruve-tüübleid. Üsna palju mööbliliigutamist, koristustöid, kappide nihutamist ja muud väikest pudi hiljem oli põrand paigas. Me ise naiivselt arvasime, et nüüd on küll lõpp käes peaaegu, aga muidugi mitte. Siis jäi veel mööblipaigutus, riiulite, seinalampide ja peegli seinapanek ja üldine koristus. Me jõudsime mööbli enamikus paika panna, sest Krissi juhatusel tõstsime me päris mitut asja päris mitu korda ringi. Ja ühed riiulid saime laias laastus seina. Lõpuks oli aju nii tuim juba, et mõõtmised kippusid valesti minema. Lõpuks andsime me lihtsalt alla. Homseks on seega veel mõned õnnelikud tunnid kindlustatud. 
Mul valutavad praktiliselt kõik kohad kehal, eriti selg ja kannakõõlused. Ei taha homsest mõeldagi. Ainus innustus on, et homme peaks valmis olema ja siis on rahu. Vähemalt kuu aega :D 

Aga pilte ka teile: 

 

Kuidas kõik korraks käest ära läks

Tänane hakkas ootamatult suurte lootustega, aga muutus vahepeal väga õudusunenäo sarnaseks :D Ja algas kõik niiviisi: 

Mul oli äratus kell kolmveerand üksteist. Kella üheteistkümneks lohistasin end juba oma alltöövõtjate juurde, et üheskoos rasket tööd alustada. Kui ma oleksin füürer, siis oleksin ma lihtsalt tollest esimesest poest need esimesed kenad tapeedid võtnud ja me oleksime koos läinud neid seina panema. Aga ma ei ole füürer. Tegin pilti, saatsin Krissile. Krissil läks vastamisega aega, jõudsime juba uude poodi. Krissile ei meeldinud mu variant. Tegin uue pildi, saatsin Krissile ja tegelesin hoopis mööblivärvi valimisega. Krissile ei meeldinud ka teine variant, saatsin talle närvirahustuseks paar pilti hoopis võimalikest uutest lampidest, me jõudsime vahepeal käia toidupoes ja jõuda otsaga kolmandasse ehituspoodi. Kriss ei osanud midagi öelda lampide kohta, sest tema hing oli kindlalt tapeetide juures. Saatsin talle kolmanda, neljanda ja viienda variandi, me nutsime Andrese ja Anneliga üksteise najal keset ehituspoodi ja rahustasime närvi parkettide vaatamisega. Krissile meeldis neljas variant. Olime üliõnnelikud. Aga osta ei julgenud. Kriss arutas asja veel Kairega, kellele samuti meeldis neljas variant, aga kuna valemis oli veel ka Birgit, kes alles kell kaks töölt vabanes, käisime me kiirelt veel ühes poes ja suundusime minu juurde kohvi ja kukleid sööma. Ja nutma. Aga seda ei pea mainimagi, selles seisus nutaks vist juba igaüks. 
Kella kaheni oli kolmveerand tundi. Selle aja täitsime kukliküpsetuse, kohvikeetmise, radikavärvimise, seinaliistude ja vana tapeedi eemaldamisega. Birgit saabus levisse kell pool kolm. Talle meeldis ka neljas variant. Ilmselt sellepärast, et ma talle ainult esimese ja neljanda saatsingi. Ei tahtnud enam riskida, et miski võiks valesti minna :D 
Sõitsin poodi, ostsin tapeedi, liimi ja bordüüri. Õhtul selgus, et borde pole ilus. Pole viga, homme ostame uue. Veel selgus õhtul, et tapeeti jääb puudu. Minu naiivne lootus, et ehk pole vaja paari puuduva ruutmeetri pärast tervet rulli osta, osutus naiivseks. Pole viga, homme ostame juurde. 
Ja siin on teile pildimaterjali ka: 

 Valik number 1

 Valik number 2

 Valik number 3

 

 Valik number 4

Valik number 5

 Valik number neli katsetamine reaalsetes oludes.

 Praegu näeb, jah, välja nagu Murru vangla, aga homme on hoopis teine pilt..

 Läheb paremaks.

 Number neli öistes tingimustes.

Number neli seinas. Väikeses osas.

Ja remonditrall jätkub

Kui mul oma eluga enam mitte midagi teha pole, igavus hakkab tapma ja meeleheide võtab maad, siis alustame me Andresega alati uut remonditralli. Nii ka seekord. Minu kallid sistad saavad uue toa, maast laeni. Ja mina saan uue projekti, millega omale halle juuksekarvu teenida :) 
Igatahes alustasime täna eeltöödega, Andres võõpas lae esimest korda üle ja Anneli kaapis vana tapeeti seinast maha. Tõesti-tõesti, meie Trickyga passisime suurema osa ajast kummuli põrandal ja lasime endale värvirulliga värvi peale kanda :D 

Pildimaterjal on siin: 

 Kotil kukkus põhi alt ära. Ikka juhtub.

 Andres valmistub tööks. 

 

Kõik on uus oktoobrikuus

Ma tunnistan ausalt, et ma pole absoluutselt mitte MIDAGI kasulikku teinud. Peale väikese sünnipäevapeo, kiire loomaaiakülastuse ja kauni sügisese päevatripi mööda Põhja-Eesti rannikut. Aga üldiselt. Mitte midagi põnevat. :D 
Ma olen üldse olnud üllatavalt ebaproduktiivne. Ainus, millega ma hakkama olen saanud, on kapi ukseklaasi lõhkumine :D Ma olen üsna lootusetu... 
Enivei... Nüüd on täiesti tagumine aeg valida aastalõpu balliks välja kleit ja see ära tellida. Ma tunnistan kohe, et olen ka selles lootusetu. Mul on mõned lemmikud ja mõned veel lemmikumad... Kui kleidiäride saite vahtida, siis võiks ilmselt pool elu ilatseda ja needa end, et sa ikka õigel ajal oma suguvõsa ei kuulanud ja juba seitsmeselt rangele leiva-ja-vee dieedile ei jäänud. Nüüd on minu jaoks kahjuks juba liiga hilja. Tuleb töötada figuuriga, mis ma oma 27 eluaasta jooksul olen suutnud akumuleerida.Noh... Õnneks nad teevad igasuguseid põnevaid asju ka minusugustele ebatraditsioonilistele inimestele :D Ja siit ka küsimus: mida teha? Nii palju valikuid, nii palju võimalusi näha oma elu esimesel tõelisel ballil välja nagu musliini mähitud heinasaad... Siin on mu kolm lemmikut. Kujutlege neid neli korda suurematena ja avaldage vabas vormis arvamust. Ega see halba ka teha saa :D Tellimishetk on mõne nädala kaugusel. 

Hakkame siis aga pihta. Ma tahan, et mu kleit oleks sügavrohelist värvi. Ütlen kohe ära, et järgmine kleit mulle iseenesest ei meeldi, aga kujutlege kõiki reaalseid võistlejaid just selles toonis: 

Minu hetke lemmik on hoopis see iludus: 

Aaaaga siis ma hakkasin mõtlema, et mu kleidil peaks äkki V-kaelus olema... Ja siis ma leidsin selle: 

 Aga eelmisel on sügav seljaväljalõige ja ma kardan, et minu rohkete võlude juures ei ole vist eriti hea, kui pool selga on paljas ja see tähendab olulisi järeleandmisi pesuosakonnas :D Mis tähendab, et ma otsisin edasi ja leidsin sellise kenaduse: 

Sellel ma ei hakkaks isegi värvi muutma, sest see on must-valgena nii pagana efektne. Ma ei tea. See vist ei tee mu lopsakale kõhupekile just erilist teenet. Ja siis ma avastasin, et sellel ei ole ka just väike seljaväljalõige. Pagan. Tegelikult oleks see mu isiklikus edetabelis napp teine, sest see on lihtsalt nii efektne kleit. 
Ja siis ma hakkasin mõtlema, et tegelikult tahaksin ma oma kallist ja vägevat kleiti ju peale balli elus veel korra või paar kanda. Et see peaks äkki natuke tagasihoidlikum ja üldkasutatavam olema. Sellest tingituna järgmine võistleja: 

 Okei. Ükski mu lemmikutest ei ole eriti tagasihoidlik :D Ma tunnistan, mulle meeldib bling. Aga kes ütleb, et ma oma elus veel paari-kolme Oscari galat ei korralda. Siis ma kannaks sellist kleiti raudselt. Ja see hall on lihtsalt niiiii armas. Aga ma ei tea, äkki on ikka liiga bling... 
Ma tean üldjoontes seda, et ma tahaksin ikka mingeid õlapaelu, et välistada võimalikud garderoobilised äpardused, ma tahan, et mu kleit oleks täispikk ning rohke seelikuosaga. Ei mingit liibuvat keskkohta ega jubeläikivat satiini või siidi. Vot. ja selleks, et te teaksite: nad teevad minu suuruses ka täitsa võimsaid kleite, annan ma teile veel paar silmarõõmu (mida ma loomulikult kunagi ei ostaks. No kui keegi just annaks mulle, siis... Aga ei)

Sellega on mu kleidisaaga ammendatud. Öelge siis, mida ma teen? Sest tellima peaks novembri alguses, muidu läheb valmistamise ja saatmisega üüberkiireks ja ma pean äkki ballile oma põhikooli lõpukleidis minema. Ja mu põhikooli lõpukleit ei lähe mulle juba põhikooli lõpust saati selgagi.