Kas sa tead, kuidas lõhnab öö maikuus? Nagu vihm ja kaste ja toomingad ja soojus. Või kuidas öö ei ole kevadel kunagi päris vaikne? Sest selles on linnud ja tuul ja kassid ja... Ma armastan neid öid. Täis magusat lõhna, linnulaulu ja lubadusi. Sellistel öödel on kõik võimalik. Päevavalgus on veel kaugel, aga siinsamas, sa oled kõikvõimas ja unistused on käegakatsutavad. Need ööd on maagilised ja rahulikud. Need ei ole kulutamiseks linnakäras ja baarides. Need ööd on vaikuseks ja mõtisklusteks, lõkkeõhtuteks rannas, pikkadeks autosõitudeks mittekusagile, need on punase veini ja luuletuste ööd.
Ma armastan seda, et mul on inimesed, kes lubavad mul vahel rumalusi teha. Lihtsalt sõita ja rääkida ja mitte mõelda rahale või kellaajale või millelegi muule. Mul on seda vahel vaja. Mul on vaja neid suviseid öid ja öiseid jutte. Selliseid, mida mitte keegi päevavalguses ei räägi. Selliseid, mis jäävadki ainult üheöisteks filosofeerimisteks. Jälle üks asi, mis kuulub suvistesse öödesse: tundide pikkused jutumaratonid, kus mõned purjus ja mõned mitte-purjus inimesed räägivad absoluutselt kõigest, mis parajasti pähe tuleb. Igaühel on vaja vähemalt viit sellist ööd aastas. See on minu ekspertarvamus.
May 21, 2014
May 14, 2014
It's your world, I'm just living in it.
Kuna ma olen nüüd juba pikemat aega e-lugeri uhke omanik, siis muidugi on mul mingil ajal olnud täielik e-raamatute hullus. Mõne kuuga suutsin omale praktiliselt kaks tuhat raamatut soetada. Ja nüüd närin end vaevaliselt sellest massist läbi. Okei, osad on vanad lemmikud, mis lihtsalt peavad olemas olema juhuks, kui tuju tuleb. Aga enamik on uued ja tundmatud. Nii ma siis muudkui loen ja loen igal vabal hetkel.
Aga millest ma tegelikult rääkida tahtsin, on need nö naistekad. Sellised tõeliselt pehmed ja kirglikud romaanid, mida tänapäeval vist absoluutselt iga internetiühendusega inimene treib. Ausalt, mul on küll selline mulje. Noh, et kui juba internetiavarus ees on ja arvutil klaviatuur ka, siis miks mitte. Nii olen ma leidnud paar raamatut, mis esimese kolme peatüki jooksul teevad puhast product placementi. Noh, et kolm peatükki loobitakse ainult erinevaid kaubamärke Coca-Colast Guccini ja BMW-st Alwaysini. See meenutas mulle nii väga Älicee megaägedat superelu, et lausa muie tuli suule. Seega, mõned raamatud lähevad lihtsalt. Lööd lahti, loed mõned read, öögid... Ja siis kustutad need oma lugerimälust igaveseks :)
Teine, ja palju põnevam viis naistekaid kirjutada, on kirjutada puhast porri. Ja ma mõtlen porri. As in pornot. Seriously. Ja kui su käsi ei tõuse kõiki intiimseid kehaosi ja asju kirjutama, siis sa lihtsalt asendad mõned sõnad. Peresõbralikematega. Et vanemad saaksid neid raamatuid ikka lastele õhtujuttudeks ette lugeda või nii :D Ma ei oleks eluski uskunud, et kõik asjad saab öeldud läbi aianduslike terminite. Kroonlehtedest puutüvedeni, õienestest välgunoolte ja vihmani :D
Ma kardan, et kunagi on mõnedel noortel naistel küll elus hirmus pettumus, kui nad ei leiagi meest, kes nende pilgust loeb kõike kuni lapsepõlvemälestusteni välja. Ma olen alati tahtnud teada, kust need kirjanikud seda ainest õieti saavad. Noh, et kas ongi olemas mehi, kes vahivad päevad läbi oma naiste silmi ja saavad kohe aru, kui nende pilgus on kahtlus või kurva mineviku varjud. Mul on ilmselgelt veel palju õppida selles vallas :D
Nii ma siis mingil hetkel otsustasingi, et kirjutan ka romantilise naisteka. Tähendab, kunagi lapsepõlves olen ma mehhiko seepide laineharjal ühega juba maha saanud. See on puhas huumor, ma vannun teile :D Ja nüüd, juba küpsemas eas, on ilmselgelt aeg uue jaoks. Pealkiri võiks olla näiteks: Meil Aia Tänavas. Ja toimuda võiks tegevus kusagil eesti kaunimas väikeses paigas. Noh näiteks Roelas või Essus või kusagil. Maie ja Toivo vahel juhtuks igasuguseid kuumi ja ängistavaid asju, probleeme võiks vabalt tekitada Maie alkohoolikust naaber Juhan ja külapoe meelas müüja Alla. Vahepeal võiksin ma visata sisse nii Kalevi komme kui EMT mobiiliarveid... Ja kindlasti tuleb ära märkida kõik Crocsid, mida rahvas selles külas kannab ja Nike kiledressid. Sest Toivo kui esimene armastaja on kindlasti stiilselt riietatud Nike kilekatesse ja lappab vabal ajal ainult saku originaali.Vot selline raamat siis. Ma annan teada, kui ma kirjutamisega esimese peatüki lõppu olen jõudnud, siis saate kõik täpsemalt lugeda. Ma arvan, et umbes kuuendas peatükis saab iga lugeja kaasa elada Juhani südamevalule, kui ta läbi õhukeste paneelmaja seinte kuuleb, kuidas Toivo naaberkorteris Maie aianduslike saladustega lähemalt tutvub.
Aga tegelikult ma loen ikka väärtkirjandust ka. Kui on juhuslikult keegi, keda see eestimaine kuumdraama ei huvita ja kes ei taha lugeda kümneosalist eepost vampiiride seksielust, siis ma soovitan: lugege näiteks Neil Gaimani viimast raamatut: Ja tee lõpus on ookean. Ausalt. Ma nutsin nagu väike laps, kui ma lõpule lähenema hakkasin. Uskumatult ilus ja kurb ja ilus raamat. Või Stephen Chbosky Müürililleks olemise iseärasused. Jaa-jaa, ma tean, et kõik vahtisid filmi. Aga ausalt, see on raamat, mis tasub läbi lugeda filmiga või ilma. Ja lillelisest pealkirjast hoolimata ei ole selles raamatus ühtki aiandusliku mekiga pornostseeni. Ma luban.
Ma, muide, üritasin meeleheitlikult end läbi pureda ka Robert Kurvitza raamatust Püha ja õudne lõhn. Kuna Kaur Kender seda nii väga soovitas ja see kunagi Rahva Raamatus suure soodustusega müügis oli. Ma ei tahaks sugugi ülesnäidata mingit lugupidamatust autori ega Kauri suhtes, aga... Mis kohapealt see raamat enamvähem huvitavaks läheb? Sest ma suutsin umbes poolesaja leheküljega hakkama saada, aga kordagi ei tekkinud tunnet, et ma saan aru, mida ma loen. Mulle selline asi ei meeldi. Nimetage mind kuidas tahate, aga mulle ei meeldi ennast lolline tunda. Ma olen siiski lapsest peale juba lugenud, aga sellist asja pole veel olnud, et terve raamat on kirjutatud stiilis, kus iga eraldiseisev sõna on arusaadav, aga lause on juba nagu raketiteadus. Paari peatüki läbipuremiseks on vist vaja tuumafüüsiku kraadi. Eks ma üritan veel, sest noh, tahaks ju ikkagi, et meeldiks. Äkki läheb mingil hetkel põnevamaks. Või siis olen ma eesti kirjanduse jaoks liiga rumal.... Mis on kurb, aga tõenäoline, sest oma lubadustest hoolimata ei ole ma siiani ühtki Sirpi ka suutnud poest ära tuua. Siir algab minu allakäik. Varsti loen ainult Miki Hiirt ja minu lemmiksaade saab olema Heeringas Veenuse Õlal. Mis tuletab mulle meelde: öelge ausalt (!) kas keegi siin maailmas päriselt ka lööb teleka spetsiaalselt selle saate ajaks käima ja naerab nende sketšide üle, mis seal on? Kas keegi päriselt ka leiab, et vottt see on alles õige saade ja püüab mitte ühtki nädalat vahele jätta?
Aga millest ma tegelikult rääkida tahtsin, on need nö naistekad. Sellised tõeliselt pehmed ja kirglikud romaanid, mida tänapäeval vist absoluutselt iga internetiühendusega inimene treib. Ausalt, mul on küll selline mulje. Noh, et kui juba internetiavarus ees on ja arvutil klaviatuur ka, siis miks mitte. Nii olen ma leidnud paar raamatut, mis esimese kolme peatüki jooksul teevad puhast product placementi. Noh, et kolm peatükki loobitakse ainult erinevaid kaubamärke Coca-Colast Guccini ja BMW-st Alwaysini. See meenutas mulle nii väga Älicee megaägedat superelu, et lausa muie tuli suule. Seega, mõned raamatud lähevad lihtsalt. Lööd lahti, loed mõned read, öögid... Ja siis kustutad need oma lugerimälust igaveseks :)
Teine, ja palju põnevam viis naistekaid kirjutada, on kirjutada puhast porri. Ja ma mõtlen porri. As in pornot. Seriously. Ja kui su käsi ei tõuse kõiki intiimseid kehaosi ja asju kirjutama, siis sa lihtsalt asendad mõned sõnad. Peresõbralikematega. Et vanemad saaksid neid raamatuid ikka lastele õhtujuttudeks ette lugeda või nii :D Ma ei oleks eluski uskunud, et kõik asjad saab öeldud läbi aianduslike terminite. Kroonlehtedest puutüvedeni, õienestest välgunoolte ja vihmani :D
Ma kardan, et kunagi on mõnedel noortel naistel küll elus hirmus pettumus, kui nad ei leiagi meest, kes nende pilgust loeb kõike kuni lapsepõlvemälestusteni välja. Ma olen alati tahtnud teada, kust need kirjanikud seda ainest õieti saavad. Noh, et kas ongi olemas mehi, kes vahivad päevad läbi oma naiste silmi ja saavad kohe aru, kui nende pilgus on kahtlus või kurva mineviku varjud. Mul on ilmselgelt veel palju õppida selles vallas :D
Nii ma siis mingil hetkel otsustasingi, et kirjutan ka romantilise naisteka. Tähendab, kunagi lapsepõlves olen ma mehhiko seepide laineharjal ühega juba maha saanud. See on puhas huumor, ma vannun teile :D Ja nüüd, juba küpsemas eas, on ilmselgelt aeg uue jaoks. Pealkiri võiks olla näiteks: Meil Aia Tänavas. Ja toimuda võiks tegevus kusagil eesti kaunimas väikeses paigas. Noh näiteks Roelas või Essus või kusagil. Maie ja Toivo vahel juhtuks igasuguseid kuumi ja ängistavaid asju, probleeme võiks vabalt tekitada Maie alkohoolikust naaber Juhan ja külapoe meelas müüja Alla. Vahepeal võiksin ma visata sisse nii Kalevi komme kui EMT mobiiliarveid... Ja kindlasti tuleb ära märkida kõik Crocsid, mida rahvas selles külas kannab ja Nike kiledressid. Sest Toivo kui esimene armastaja on kindlasti stiilselt riietatud Nike kilekatesse ja lappab vabal ajal ainult saku originaali.Vot selline raamat siis. Ma annan teada, kui ma kirjutamisega esimese peatüki lõppu olen jõudnud, siis saate kõik täpsemalt lugeda. Ma arvan, et umbes kuuendas peatükis saab iga lugeja kaasa elada Juhani südamevalule, kui ta läbi õhukeste paneelmaja seinte kuuleb, kuidas Toivo naaberkorteris Maie aianduslike saladustega lähemalt tutvub.
Aga tegelikult ma loen ikka väärtkirjandust ka. Kui on juhuslikult keegi, keda see eestimaine kuumdraama ei huvita ja kes ei taha lugeda kümneosalist eepost vampiiride seksielust, siis ma soovitan: lugege näiteks Neil Gaimani viimast raamatut: Ja tee lõpus on ookean. Ausalt. Ma nutsin nagu väike laps, kui ma lõpule lähenema hakkasin. Uskumatult ilus ja kurb ja ilus raamat. Või Stephen Chbosky Müürililleks olemise iseärasused. Jaa-jaa, ma tean, et kõik vahtisid filmi. Aga ausalt, see on raamat, mis tasub läbi lugeda filmiga või ilma. Ja lillelisest pealkirjast hoolimata ei ole selles raamatus ühtki aiandusliku mekiga pornostseeni. Ma luban.
Ma, muide, üritasin meeleheitlikult end läbi pureda ka Robert Kurvitza raamatust Püha ja õudne lõhn. Kuna Kaur Kender seda nii väga soovitas ja see kunagi Rahva Raamatus suure soodustusega müügis oli. Ma ei tahaks sugugi ülesnäidata mingit lugupidamatust autori ega Kauri suhtes, aga... Mis kohapealt see raamat enamvähem huvitavaks läheb? Sest ma suutsin umbes poolesaja leheküljega hakkama saada, aga kordagi ei tekkinud tunnet, et ma saan aru, mida ma loen. Mulle selline asi ei meeldi. Nimetage mind kuidas tahate, aga mulle ei meeldi ennast lolline tunda. Ma olen siiski lapsest peale juba lugenud, aga sellist asja pole veel olnud, et terve raamat on kirjutatud stiilis, kus iga eraldiseisev sõna on arusaadav, aga lause on juba nagu raketiteadus. Paari peatüki läbipuremiseks on vist vaja tuumafüüsiku kraadi. Eks ma üritan veel, sest noh, tahaks ju ikkagi, et meeldiks. Äkki läheb mingil hetkel põnevamaks. Või siis olen ma eesti kirjanduse jaoks liiga rumal.... Mis on kurb, aga tõenäoline, sest oma lubadustest hoolimata ei ole ma siiani ühtki Sirpi ka suutnud poest ära tuua. Siir algab minu allakäik. Varsti loen ainult Miki Hiirt ja minu lemmiksaade saab olema Heeringas Veenuse Õlal. Mis tuletab mulle meelde: öelge ausalt (!) kas keegi siin maailmas päriselt ka lööb teleka spetsiaalselt selle saate ajaks käima ja naerab nende sketšide üle, mis seal on? Kas keegi päriselt ka leiab, et vottt see on alles õige saade ja püüab mitte ühtki nädalat vahele jätta?
May 8, 2014
Juurovision II
Esiteks: täna olin ma targem ja varusin rohkem veini. Ehk on siis kogu asi valutum :D Kuigi ma kardan, et sissejuhatav number on tänase parim osa. See oli lihtsalt nii hea... Peale Pilou on see siiani mu lemmikosa selleaastasest üritusest. Aga let's get to it.
Malta - Ohhhh, jälle kantri. Jeeeeeeesshhhh. Juba väga hea algus. Meessolist on küll jube õnnelik väike päkapikk. Mul on tunne, et sellest võib saada mu teise poolfinaali lemmik. Nad on kõik kuidagi ebaloomulikult rõõmsad. Kui meie riiki keegi selle lauluga esindaks, siis ma poleks isegi kuri, kui nad välja langeksid, sest loo point sobiks ikkagi nii hästi selle situatsiooniga.
Iisrael - Beyonce ja Hannibal Lecteri love child. Ilus naine, aga loo point on kuidagi skeeri ja ähvardav. Ma pole kindel, et keegi peaks kunagi tegema laulu, mille sõnad räägivad nülgimisest.
Norra - Carl on hot. Carl on megahot. Mis siis sellest, et tal on hääl nagu 10-aastasel kooripoisil, Carl on ikka väga kuum mees. Ärge ainult küsige, milline laul tal oli. Ma arvan, et see oli hea. Sest Carl näeb välja selline, et ta teeb iga laulu heaks.
Gruusia - Ükski kogus veini ei muuda seda laulu loogiliseks. Aga kui ma oleksin sõpradega kusagil looduses ja me teeksime metsikus koguses illegaalseid aineid, siis võiks kogu asi umbes nii välja näha. Ja see lugu võiks isegi peale minna. O Dio.
Poola - Algas nagu see kunagi Ukraina võidulaul, mille nime ega esitajat ma ei mäleta. Midagi liiga pornograafilist ma ka selles loos ei näe. Kas iga vähegi kuulsam naislaulja ei tee laval alati praktiliselt sellist šõud? Ehk isegi natuke liiga hillitsetud. Miley Cyrus suudaks seksuaalsemalt. Lugu kriibib jubedalt kõrva. Volüümi tuleb kõvasti maha keerata, et kuulata suudaks.
Austria - Mulle teeb muret, et see meesnaine on oluliselt ilusam kui mina. Ja aidake lahendada probleem: kas see, et minu arust on ta täiega pandav, teeb minust lesbi või ei? Lugu on kohutav. Nagu odav remake Adele loost Skyfall. Aga kui Adele'il taevas kukub, siis sellel tüübil ainult tõuseb.
Leedu - Lahe rokkbaleriinilik outfit. Ma tahaks sellist endalegi. Väga feministlik ja õpetlik laul. Esitage seda oma alaealistele tütardele enne magamaminekut. Iga naine peab oma väärtust teadma. GIRL POWER!
Soome - Üsna kepsakas lugu. Mulle ei jäänud tegelikult midagi meelde.
Iirimaa - Millal Iirimaa jälle mõne hea looga maha saab? Kui taust poleks iiri värvides, siis ma oleksin üsna kindel, et tegu on mõne slaaviriigiga.
Valgevene - Ja pagariteema jätkub! Jei. Kooki ei saa kunagi liiga palju olla. Lugu ise meenutab tugevalt Soul Militiat. Ja tüübid ka. Valgevene Pagari Militia.
Makedoonia - Jana Kask! Issand, kõik selle aasta esinejad saab eesti konteksti ümber panna. Kui see lugu kusagil ööklubis tuleks, siis ma ei leiaks, et see eriliselt halb on. Raadiojaama ka ei vahetaks. Aga nagu ütles vanarahvas: "Ei miskit erilist".
Šveits - Alejandro Rõbak. Not too shabby. Cause I think I'm lion... Oh no :D
Kreeka - Selle loo pärast jalutaks isegi ööklubisse sisse. Mulle päris meeldib Kreeka hiphop-räpp. Ja neil on väga sujuvad tantsuliigutused. Batuudil hüppav Freddie Mercury annab asjale palju juurde.
Sloveenia - Is it love, is it hate... Mulle meeldib laulja kleit. Ja kuidas täpselt tunnen ma korraga roose ja uhkust?
Rumeenia - Kui Marko Reikop mainis rõngasklaverit, siis ma polnud kindel, mis asi see on. Aga näed, ongi rõngas. Klaver. Naine on nagu keegi Kardashianide klannist. Ja mulle meeldib nende suhtumine. Naine näeb mingeid asju, aga mees näeb neid ka. Vist. Kes teab. Vähemalt ta üritab. See on ime!!
Malta - Ohhhh, jälle kantri. Jeeeeeeesshhhh. Juba väga hea algus. Meessolist on küll jube õnnelik väike päkapikk. Mul on tunne, et sellest võib saada mu teise poolfinaali lemmik. Nad on kõik kuidagi ebaloomulikult rõõmsad. Kui meie riiki keegi selle lauluga esindaks, siis ma poleks isegi kuri, kui nad välja langeksid, sest loo point sobiks ikkagi nii hästi selle situatsiooniga.
Iisrael - Beyonce ja Hannibal Lecteri love child. Ilus naine, aga loo point on kuidagi skeeri ja ähvardav. Ma pole kindel, et keegi peaks kunagi tegema laulu, mille sõnad räägivad nülgimisest.
Norra - Carl on hot. Carl on megahot. Mis siis sellest, et tal on hääl nagu 10-aastasel kooripoisil, Carl on ikka väga kuum mees. Ärge ainult küsige, milline laul tal oli. Ma arvan, et see oli hea. Sest Carl näeb välja selline, et ta teeb iga laulu heaks.
Gruusia - Ükski kogus veini ei muuda seda laulu loogiliseks. Aga kui ma oleksin sõpradega kusagil looduses ja me teeksime metsikus koguses illegaalseid aineid, siis võiks kogu asi umbes nii välja näha. Ja see lugu võiks isegi peale minna. O Dio.
Poola - Algas nagu see kunagi Ukraina võidulaul, mille nime ega esitajat ma ei mäleta. Midagi liiga pornograafilist ma ka selles loos ei näe. Kas iga vähegi kuulsam naislaulja ei tee laval alati praktiliselt sellist šõud? Ehk isegi natuke liiga hillitsetud. Miley Cyrus suudaks seksuaalsemalt. Lugu kriibib jubedalt kõrva. Volüümi tuleb kõvasti maha keerata, et kuulata suudaks.
Austria - Mulle teeb muret, et see meesnaine on oluliselt ilusam kui mina. Ja aidake lahendada probleem: kas see, et minu arust on ta täiega pandav, teeb minust lesbi või ei? Lugu on kohutav. Nagu odav remake Adele loost Skyfall. Aga kui Adele'il taevas kukub, siis sellel tüübil ainult tõuseb.
Leedu - Lahe rokkbaleriinilik outfit. Ma tahaks sellist endalegi. Väga feministlik ja õpetlik laul. Esitage seda oma alaealistele tütardele enne magamaminekut. Iga naine peab oma väärtust teadma. GIRL POWER!
Soome - Üsna kepsakas lugu. Mulle ei jäänud tegelikult midagi meelde.
Iirimaa - Millal Iirimaa jälle mõne hea looga maha saab? Kui taust poleks iiri värvides, siis ma oleksin üsna kindel, et tegu on mõne slaaviriigiga.
Valgevene - Ja pagariteema jätkub! Jei. Kooki ei saa kunagi liiga palju olla. Lugu ise meenutab tugevalt Soul Militiat. Ja tüübid ka. Valgevene Pagari Militia.
Makedoonia - Jana Kask! Issand, kõik selle aasta esinejad saab eesti konteksti ümber panna. Kui see lugu kusagil ööklubis tuleks, siis ma ei leiaks, et see eriliselt halb on. Raadiojaama ka ei vahetaks. Aga nagu ütles vanarahvas: "Ei miskit erilist".
Šveits - Alejandro Rõbak. Not too shabby. Cause I think I'm lion... Oh no :D
Kreeka - Selle loo pärast jalutaks isegi ööklubisse sisse. Mulle päris meeldib Kreeka hiphop-räpp. Ja neil on väga sujuvad tantsuliigutused. Batuudil hüppav Freddie Mercury annab asjale palju juurde.
Sloveenia - Is it love, is it hate... Mulle meeldib laulja kleit. Ja kuidas täpselt tunnen ma korraga roose ja uhkust?
Rumeenia - Kui Marko Reikop mainis rõngasklaverit, siis ma polnud kindel, mis asi see on. Aga näed, ongi rõngas. Klaver. Naine on nagu keegi Kardashianide klannist. Ja mulle meeldib nende suhtumine. Naine näeb mingeid asju, aga mees näeb neid ka. Vist. Kes teab. Vähemalt ta üritab. See on ime!!
May 7, 2014
Juurovision I
Kuna ma õige poolfinaali maha magasin julmalt, siis vaatasin täna kordust. Keset päeva ei ole ikka õiget tunnet :D Ja kõvasti rohkem oleks pidanud veini varuma. Aga sellegipoolest:
Armeenia - nagu iga depressiivse eurooplase hümn. Vähemalt alguses küll. Et kui My Chemical Romance üle viskab ja tahaks midagi uuemat kuulata, siis just see lugu. Enesehaletsuses ja lootusetuses võtab kindlasti pisara silma.
Läti - WTF?? Ütlen ainult ühte - Eesti oleks pidanud Maltiste tordiloo eurokale saatma, siis oleks nagu baltikumi pagariäri olnud.
Eesti - Andke Tanjale osa Step Upi järgmises filmis ja asi korras. Ma ei saa seda lugu armastada, sest Maybe, maybe on lihtsalt nii armas mulle. Aga tantsuvärk oli päris efektne. Ja muidugi imestan ma natuke selle üle, kuidas ta suudab laulda veel sel ajal, kui too tüüp teda väntsutab nagu pesukäsna.
Rootsi - Kui esimene sõna ära käis, siis olin ma esimese hooga kindel, et algab see Frozeni teemalugu Let It Go. Aga siis ikka ei olnud ka. Naisel on põnev kleit. Ma pole kindel, kas ta ongi nii laiade õlgadega, või on tegu illusiooniga. Lugu mulle ei meeldi. Kuidagi plass ja igav.
Island - Ma näen, miks nad lastele meeldida võiksid. Täiesti uus demograafiline grupp, kellele teinekord eurolaulu otsides keskenduda. Kui Teletupsud oleksid ABBA tribüütbändi teinud, siis see oleks see. Lugu on päris kepsakas. Parem kui too Rootsi uinamuina.
Albaania - Välismaine Liisi Koikson. Ainult häirivama tämbriga. Mina keerasin volüümi veits maha. Laulu kohta ma kohe ei suudagi otsustada, kas meeldib väga või siis üldsegi mitte.
Venemaa - Natuke rohkem slaavilikku rahvalaulu ja äkki see memmede laulukoor, kes kunagi eurokal juba oli... Siis äkki isegi läheks. Ja miks need tüdrukud öösärkides laval on? See on nagu too esinejate õudusunenägu, et ärkad üles, astud voodist välja, aga siis oled äkki laval ja publik passib saalist pungis silmadega....
Aserbaidžaan - Järgmine üle-euroopaline deprekahümn. Ma juba kujutan ette, kuidas ma põrandal looteasendis külitan, lõug šokolaadijäätisega koos, ja nutan ja nutan... Aga laulja on ilusam kui Armeenial ja vägevamate juustega. Et siis, kui valima peaks, siis ma valiks Armeenia loo, see ei tekita minus vähemalt kõigele lisaks veel alaväärsuskompleksi ka.
Ukraina - Ma olen juba ette negatiivselt meelestatud. Ilus noor tütarlaps, kõrgelt haritud, polüglott ja geenius ja adekvaatse lauluhäälega. Mulle juba ei meeldi ta. Aga poissi hamstrirattas tahaks endalegi koju. Oleks naljakas vaadata, kuidas ta seal mürgeldab. Lugu ei meeldi. Ja sõnad häirivad mind.
Belgia - Belgia Kõrsik. Lugu on kohutav. Eesti Kõrsikud on paremad. Ja kas see laval rähklev naine peab etendama toda ema, kellest lugu on? Tal tundub raske elu olema. Minu meelest on sõnad kerge intsesti maiguga. Igal juhul Oidipuse kompleks on selle loo kirjutajal kindlasti.
Moldova - Mis cry fest seal õieti käib? Ma ise Troonide Mängu ei vaata, aga kujutan elavalt ette, et mõni sealne tegelane võik toda lugu ümisedes ringi käia ja samal ajal teisi tegelasi pussitada. Isegi kostüümid on üsna kohased. Jah, kindlalt Troonide Mäng. Kui neil kunagi ideed otsa saavad ja tuleb muusikali-osa, siis see lugu on seal sees.
San Marino - Laulja on natke hull, ma saan aru. Näitab, et inimene ei või ikka ühte asja väga kinni jääda. Mõjub psüühikale. Lugu on lausa kohutav. Merelisest teemast ma ka aru ei saa. Kuigi see Titanicu-teemaline kaelakee, mis tal on, võib vihjata sellele, kui kohutav põhjaminek sellel lool ees seisab. Tal on selle vanamuti valge öösärk ka seljas, vaja ainult kaelakee lava servalt alla poetada. Ja laulja ise on veel nii õnnelik... Aga Titanicu reisijad olid ka, enne kui jäämägi tuli.
Portugal - Kui stripparid peaksid tantsimise juurde veel laulma ka, siis näeks nende etteaste umbes selline välja. No mida kleiti?? Nagu sambafestival minu kodus. Päriselt. Tekitab tahtmise kookospähkleid oma intiimsemate kehaosade ette riputada ja ananass pähe siduda.
Holland - Ohhhh, kantri! :D Nüüd me hakkame rääkima... Natuke igavamat sorti kantrilugu, aga kantri sellegipoolest. Mulle meeldib. Lavakujundus on ka sobivalt depressiivne. Nüüd on aeg ananassid ja kookospähklid suures meeleheites suhu toppida ja nutta, et sa selline õgard ja pekine siga oled. Lihtsalt selleks, et eelnev sambakarneval muidu nii head depressioonitrippi ära ei rikuks.
Montenegro - Jumal, milline mees!! Tekitab igasuguseid ebasobivaid mõtteid. Lavakujundus on nagu teismelise tüdruku ükssarvikute- ja haldjateemaline screensaver. Iluuisutaja on huvitav nüke. Kuidagi kohmakas on kogu mulje.
Ungari - Vabandage, ma pean oma keefirisse vodkat juurde valama, et kogu selle valu ja depressiooniga toime tulla. Kui see lugu ka teie kivisüdameid kaheksasse ei keera ja silmi nutma ei pane, siis ei ole selle-aastane juurovision teie jaoks. Isegi taustatantsijad on pandud koduvägivalla parimaid episoode etendama. Et pilt ikka väga selge oleks. Juhuks, kui te aru ei saanud. Kõik on kohutav, aga lootust on. Umbes nagu Euroliidu majandusseis.
Õhtujuhtidest meeldib mulle täiega see ilma prillideta kutt. Ma olen üsna kindel, et ta peaks mu sünnipäevapidu juhtima järgmised paar aastat. Või mida iganes ta juhtida tahab, ta võib seda teha. Kes tahab suvel minuga koos Taani sõita ja tema akende all paar nädalat telkida? :D
See Juurovisioni-värk on ikka raske värk. Kui teisest poolfinaalist ka mingi suurem posu nutulaule edasi saab, siis peab finaali ajaks ennast telekaga koos vannituppa sättima, et veevarusid pidevalt jooksvalt täiendada. Ükski inimene ei jaksa ju nii palju nutta :D
Armeenia - nagu iga depressiivse eurooplase hümn. Vähemalt alguses küll. Et kui My Chemical Romance üle viskab ja tahaks midagi uuemat kuulata, siis just see lugu. Enesehaletsuses ja lootusetuses võtab kindlasti pisara silma.
Läti - WTF?? Ütlen ainult ühte - Eesti oleks pidanud Maltiste tordiloo eurokale saatma, siis oleks nagu baltikumi pagariäri olnud.
Eesti - Andke Tanjale osa Step Upi järgmises filmis ja asi korras. Ma ei saa seda lugu armastada, sest Maybe, maybe on lihtsalt nii armas mulle. Aga tantsuvärk oli päris efektne. Ja muidugi imestan ma natuke selle üle, kuidas ta suudab laulda veel sel ajal, kui too tüüp teda väntsutab nagu pesukäsna.
Rootsi - Kui esimene sõna ära käis, siis olin ma esimese hooga kindel, et algab see Frozeni teemalugu Let It Go. Aga siis ikka ei olnud ka. Naisel on põnev kleit. Ma pole kindel, kas ta ongi nii laiade õlgadega, või on tegu illusiooniga. Lugu mulle ei meeldi. Kuidagi plass ja igav.
Island - Ma näen, miks nad lastele meeldida võiksid. Täiesti uus demograafiline grupp, kellele teinekord eurolaulu otsides keskenduda. Kui Teletupsud oleksid ABBA tribüütbändi teinud, siis see oleks see. Lugu on päris kepsakas. Parem kui too Rootsi uinamuina.
Albaania - Välismaine Liisi Koikson. Ainult häirivama tämbriga. Mina keerasin volüümi veits maha. Laulu kohta ma kohe ei suudagi otsustada, kas meeldib väga või siis üldsegi mitte.
Venemaa - Natuke rohkem slaavilikku rahvalaulu ja äkki see memmede laulukoor, kes kunagi eurokal juba oli... Siis äkki isegi läheks. Ja miks need tüdrukud öösärkides laval on? See on nagu too esinejate õudusunenägu, et ärkad üles, astud voodist välja, aga siis oled äkki laval ja publik passib saalist pungis silmadega....
Aserbaidžaan - Järgmine üle-euroopaline deprekahümn. Ma juba kujutan ette, kuidas ma põrandal looteasendis külitan, lõug šokolaadijäätisega koos, ja nutan ja nutan... Aga laulja on ilusam kui Armeenial ja vägevamate juustega. Et siis, kui valima peaks, siis ma valiks Armeenia loo, see ei tekita minus vähemalt kõigele lisaks veel alaväärsuskompleksi ka.
Ukraina - Ma olen juba ette negatiivselt meelestatud. Ilus noor tütarlaps, kõrgelt haritud, polüglott ja geenius ja adekvaatse lauluhäälega. Mulle juba ei meeldi ta. Aga poissi hamstrirattas tahaks endalegi koju. Oleks naljakas vaadata, kuidas ta seal mürgeldab. Lugu ei meeldi. Ja sõnad häirivad mind.
Belgia - Belgia Kõrsik. Lugu on kohutav. Eesti Kõrsikud on paremad. Ja kas see laval rähklev naine peab etendama toda ema, kellest lugu on? Tal tundub raske elu olema. Minu meelest on sõnad kerge intsesti maiguga. Igal juhul Oidipuse kompleks on selle loo kirjutajal kindlasti.
Moldova - Mis cry fest seal õieti käib? Ma ise Troonide Mängu ei vaata, aga kujutan elavalt ette, et mõni sealne tegelane võik toda lugu ümisedes ringi käia ja samal ajal teisi tegelasi pussitada. Isegi kostüümid on üsna kohased. Jah, kindlalt Troonide Mäng. Kui neil kunagi ideed otsa saavad ja tuleb muusikali-osa, siis see lugu on seal sees.
San Marino - Laulja on natke hull, ma saan aru. Näitab, et inimene ei või ikka ühte asja väga kinni jääda. Mõjub psüühikale. Lugu on lausa kohutav. Merelisest teemast ma ka aru ei saa. Kuigi see Titanicu-teemaline kaelakee, mis tal on, võib vihjata sellele, kui kohutav põhjaminek sellel lool ees seisab. Tal on selle vanamuti valge öösärk ka seljas, vaja ainult kaelakee lava servalt alla poetada. Ja laulja ise on veel nii õnnelik... Aga Titanicu reisijad olid ka, enne kui jäämägi tuli.
Portugal - Kui stripparid peaksid tantsimise juurde veel laulma ka, siis näeks nende etteaste umbes selline välja. No mida kleiti?? Nagu sambafestival minu kodus. Päriselt. Tekitab tahtmise kookospähkleid oma intiimsemate kehaosade ette riputada ja ananass pähe siduda.
Holland - Ohhhh, kantri! :D Nüüd me hakkame rääkima... Natuke igavamat sorti kantrilugu, aga kantri sellegipoolest. Mulle meeldib. Lavakujundus on ka sobivalt depressiivne. Nüüd on aeg ananassid ja kookospähklid suures meeleheites suhu toppida ja nutta, et sa selline õgard ja pekine siga oled. Lihtsalt selleks, et eelnev sambakarneval muidu nii head depressioonitrippi ära ei rikuks.
Montenegro - Jumal, milline mees!! Tekitab igasuguseid ebasobivaid mõtteid. Lavakujundus on nagu teismelise tüdruku ükssarvikute- ja haldjateemaline screensaver. Iluuisutaja on huvitav nüke. Kuidagi kohmakas on kogu mulje.
Ungari - Vabandage, ma pean oma keefirisse vodkat juurde valama, et kogu selle valu ja depressiooniga toime tulla. Kui see lugu ka teie kivisüdameid kaheksasse ei keera ja silmi nutma ei pane, siis ei ole selle-aastane juurovision teie jaoks. Isegi taustatantsijad on pandud koduvägivalla parimaid episoode etendama. Et pilt ikka väga selge oleks. Juhuks, kui te aru ei saanud. Kõik on kohutav, aga lootust on. Umbes nagu Euroliidu majandusseis.
Õhtujuhtidest meeldib mulle täiega see ilma prillideta kutt. Ma olen üsna kindel, et ta peaks mu sünnipäevapidu juhtima järgmised paar aastat. Või mida iganes ta juhtida tahab, ta võib seda teha. Kes tahab suvel minuga koos Taani sõita ja tema akende all paar nädalat telkida? :D
See Juurovisioni-värk on ikka raske värk. Kui teisest poolfinaalist ka mingi suurem posu nutulaule edasi saab, siis peab finaali ajaks ennast telekaga koos vannituppa sättima, et veevarusid pidevalt jooksvalt täiendada. Ükski inimene ei jaksa ju nii palju nutta :D
Subscribe to:
Posts (Atom)